Elu kastide ja kanistritega

Oleme nüüd siin Kopli talus "päriselt elanud" juba mõned ajad. Küll oluliselt avaramates tingimustes kui sisse kolides, kuid siiski kastide otsas.

Ainus valmis tuba (niivõrd kuivõrd) on minu töötuba.

Seinapalgid pesin rohelise seebiga puhtaks ning viimistlesin vesialusel mattlakiga. Selliseks plaanin seinad ka jätta. Põrandale tuleb praeguse ajutise vaiba asemel hiljem akustilise isolatsiooniga vaipkate. 

Ahju kohalt on sein veel paraku laeni ehitamata, mistõttu on tuba ülevalt avatud nii magamistuppa, elutuppa  kui kööki.

Elutoas, köögis  ja magamistoas / lastetoas on vaatepilt siiski veel äärmiselt "kastine". Köök / söögituba  on hetkel vist töötoa kõrval kõige rohkem "korras" ruum.  

Et enamus kaste ning ka näiteks elutuppa plaanitud diivan on kuhjatud magamistuppa ja olemine seal tõsiselt kitsas, magan mina hetkel elutoas madratsil. Et valgus ei segaks, on akende ette tõmmatud vanad voodilinad :-)

Õnneks saan ennast lohutada sellega, et abikaasa ja lapsed magavad teises toas samuti madratsihunnikul ;-)

Elekter on hetkel paigaldatud kahte tuppa, ülejäänud elamisse jõuab see mööda põrandat pikendusjuhtmetega. Valgustuse jaoks on kaablid küll veetud, kuid elektrisüsteemi neid ühendatud ei ole. Seepärast täidab valgustuse rolli kahes toas põrandalamp ning köögis ja elutoas pikendusjuhtme abil lakke tõmmaud pirn.

Vesi on täiesti olemas. 

Õues kaevus, kust seda vooliku abil ämbritesse - anumatesse laseme ja siis tuppa tassime. 

Raudkülm ja täiesti joogikõlbmatu :-)

Pesemiseks sobib küll, aga söögitegemiseks ja joomiseks toome vett kanistritega mujalt. Näiteks minu ema isa juurest linnast, kui sinna satume. 

Seega on puhas joogivesi meie majas kallim kui kuld ja seda niisama tühja ei raisata. 

Ka pesuruumi meie majas ei ole. 

Seda rolli täidab köök, kus kaevuvee pliidil soojaks laseme ja siis suures plastvannis "vannimõnusid naudime". Ilusa ilmaga saab kümblust nautida aga maja ees õues.

Saab hakkama küll ja räpaseks pole siiani keegi jäänud. 

Elu nagu muiste ;-)