14 October 2008

Mis meil plaanis on ning mis meid ees ootab.

Esimese suurema asjana tuleb maja läänepoolse otsaseina vundamendikivid uuesti paika sättida, seejärel saab sirgeks seada ning paika panna põrandad.
Põrandalauad on plaanis puhastada vanast värvist ning seejärel õlitada, minu töötuppa tuleb ilmselt heli summutav antistaatiline korkpõrand.  Tubade seinad puhastame vanast krohvist, paigaldame roomatid ning krohvime savikrohviga ja värvime loodusvärvidega (ilmselt kaseiin- ehk kohupiimavärv).

Kanalas tuleb välja vahetada alumised kolm seinapalki ning päris suur osa laelaudadest, lisaks nii laudast kui kanalast välja kaevata ligi poolemeetrine sõnnikukiht.
Lakast peame välja viskama kogu sinna kogunenud rämpsu ning põrandat katva kruusa-heina ja tont-teab-mille kihi ning soojustama lakapõranda puistvillaga. Seejärel uued alusprussid ja uus põrand.
Väljas on plaanis eemladada kogu vana TEP plaadist soojustus, soojustada maja mineraalvillaga ning paigaldada uus laudis. Hetkel näeme vaimusilmas Rootsi punasega värvitud püstlaudist.
 
Endise kanala kohale on plaanis ehitada käimla ning pesemisruumid. Käimla kavatseme ehitada 100% biokäimlana.
Biokäimlate kohta leiad rohkem infot siit :

Biosept
Separett


Pesuruumi jaoks on tarvis ehitada kas imbväljak või settekaev, tuua majja vesi. Valikuks on kas puurkaev või siis torude vedamine üle põllu asuvasse pumbajaama.

Laudast peaks tulevikus saama minu helistuudio, töötuba, garaazh ning puuhoidla.
Eluruumide peal asuvast lakaosast on plaanis ehitada toad, trepp teisele korrusele hakkab ilmselt olema praeguses kanalas.

12 October 2008

11-12.10.2008 - haned, luiged, 50 cm s..tta ja hulgaliselt lammutamist.

Seekord tervitasid meid Koplisse saabudes põllule kogunenud haned ja luiged ! Ühtekokku vast paarkümmend luike. Meil aga polnud neid mahti vaatama jääda - töö ootas tegemist.

  


Meie Katriga jätkasime sahvri ning väikese toa lammutamist, Malle ja Allar võtsid käsile eeskoja. 
Eeskojas ootas järjekordselt ees üllatus - ühe saepuruplaadi alt ilmus välja seina asemel akna-ava !
Seda ei onud eelmine "remontija" vaevunud isegi kinni lööma - väljast kattis avavust  TEP-plaat ning seest saepuruplaat ja keskel haigutas tühjus. Mõni ime siis, et sealse seina puitplaadid kõik niisked ja pehkinud olid.

Ma ei olegi hetkel päris kindel, kas teeme sinna uuesti akna või ehitame avavuse kinni ning teeme seinaks. Eks aeg näitab, aga uurin igaks juhuks, kas kellelgi on sarnase mõõduga aken kusagil üle.

  


Sahvri ning väikese toa saime kenasti lammutatud (ehk siis krohv ja liistud eemaldatud ning lugematu arv naelu välja kangutatud). 
Mina võtsin prooviks maha ka mõned köögi seinas olnud lauad, et sinn alla kiigata ja asusin siis kanala kallale.
Esiteks lammutasin juppideks kõik õrred, piirded ning muud imevidinad, seejärel asusin lammutama sissepääsu ümber olnud aedikut.  Kanalast lauta viiva ukse pidin otses mõttes lahti kaevama, sest sõnnikukiht on põrandal kohati 50 cm või rohkem !
Kanala laelauad on suures osas väga kehvas seisus ning vajavad väljavahetamist. Kiskusin prooviks mõned lauad alla, osa neist olid pudedad ja pehmed nagu papp. Samuti on kannatada saanud kanala ning köögi vahelise seina kolm alumist palki,  mis tuleb ilmselt samuti välja vahetada . Õnneks on laudaukse ning latrite lammutamisest üle jäänud päris kenake hulk korralikke palke, mida saan selleks ära kasutada.

Lammutusjärgne "sahver"
Köök
Kanala
Kanasõnnik
Kanala lammutamine
 

05 October 2008

05.10.2008 - Uks valmis, läheb lammutamiseks...

Viinakuu, ehk oktoober käes. Selleks korraks on meil suuremad välitööd maja juures enam-vähem valmis ning jätkame alles kevadel. 
Neljapäeval lõpetasin välisukse taastamise - paigladasin viimased siseliistud, seadsin luku töökorda, kinnitasin klaasid ning värvisin ukse nii seest kui väljast Rootsi punasega.

Ehk siis endine vana ja väsinud välisuks

  

Sai uue soojustuse, välimuse ja uue "elu". Seest ja väljast on uks värvitud klassikalise "Rootsi Punasega": 

   

Kuna välitöödeks on juba liialt märg ja tuuline, kolisime nüüd oma tegemistega majja sisse. Plaanis on siis talve jooksul kõikide tubade seinad ning laed kuni palgini puhastada (ehk siis eemaldada vana värv, krohv, vineerplaadid ning muu sarnane) ja lammutada laudast ning aganikust vanad puitkonstruktsioonid.
Lisaks on vaja laudast ja aganikust (viimast on kasutatud kanade pidamiseks) otses mõttes välja saagida vana kuivanud sõnnik ning puhastada lakapealne vanast kolist ja prahist.

Mina võtsin alustuseks käsile sahvri puhastamise. Kõik vanad riiulid, hoidlad ning kastid oli Allar juba sahvrist välja lõhkunud ning mina asusin seinte kallale. Hirmsa rohelise värvi, paksu krohvikihi, alusliistude ning lugematu hulga naelte alt ilmus tasapisi nähtavale korralik samblaga tihendatud palksein. 
Naelu on siin majas aga tõeliselt armastatud. Ainuüksi sahvri uksepiida seest kangutasin välja ligi veerandsada naela, üks suurem kui teine. Üllatuseks oli seejuures umbes viis tolli pikk vana sepanael, mille leidisn ühe nurgapalgi seest paksu korhvikihi alt.
     

Peale ühe külgseina puhastamist ning pisikest lõunapausi otsustasin vaadata, mida varjavad naeltega lakke löödud vineerplaadid. Kui olin kangi esimese plaadi vahele saanud ning üritasin seda lahti kangutada, sai mulle osaks otses mõttes korralik rämpsu ja rotipabulate laviin. Selgus, et vineerplaadid olid kinnitatud lakke löödud liistude külge ning lae ja vineeri vahele jäänva mõnesentimeetrise õhuvahe olid asustanud hiired ja rotid!  
Ühtekokku kühvedasin sealt kokku ligi veerand kärutäit rämpsu ja pabulaid. Välja ilmus aga kogu selle vineeri ning sitakihi alt kena ja korras laudadest lagi. 


Katri võttis samal ajal käsile sahvri kõrvale jääva "väikese toa" nagu me seda hetkel nimetame. Esimese asjana sai maha kistud vana tapeet ning ajalehed. Selle alt ilmus nähtavale kaks kihti krohvitud ning joonistaud mustriga krohvseina. Krohvikihi all järjekordselt alusliistud ning samblaga tihendatud palksein.

Plaanis on meil vana krohv maha võtta kõikidelt seintelt, seda mitmel põhjusel. Esiteks on osa krohvist niiskusega pudedaks muutunud - maja on ju mõned aastad kütmata seisnud.
Teiseks on krohvi siit-sealt lapitud tont-teab-millega (vist tsement) ning mis peamine - tahame näha, mis on krohvi all. Ehk siis millises korras on palgid jne. Edaspidi on plaanis seinad katta roomatiga, uuesti krohvida (savikrohviga) ning värvida näiteks kohupiimavärvidega (kaseiin), mõnes kohas aga jätta puhas palksein hoopiski nähtavale.