14 August 2010

Vahepealsetest tegemistest

Plaanisime Katriga aja kokkuhoiu mõttes abilise palgata ja mõnele ilma tööta inimesele seeläbi ka heateo teha. Allari käest saime ühe tema tuttava telefoninumbri. Pidavat olema "korralik töömees", kes kahjuks töötuks jäänud.
Katri helistas ja leppis temaga kokku töötasu ning aja, millal ta tööd saaks alustada. Kokkulepitud hommikul ärkasin juba enne kaheksat (kuigi olin peale esinemist magama saanud alles kolm läbi öösel), sest "töömees" soovis alustada juba üheksast hommikul. 
Kella kümneks ei olnud temast veel mingit märki ja telefonile ta ei vastanud. Tänaseks ei ole ta meile isegi tagasi helistanud (kuigi peaks nägema meie poolt tehtud "vastamata kõnesid"), ju siis ei ole tal raha vaja. Kuigi viisakusest võiks ju ühendust võtta ja ütelda, et ei tule...

Väga halb tunne jäi. Tahad inimesele head, aga tema...
Las see jääb.

Igatahes.
Et Allar sai mõnel korral abis käia, on tänaseks on elutoa põranda alune pinnas 2/3 ulatuses kaevatud (ca 70-75 cm sügavuseks).  

 


Katri tegeles samal ajal vanade ja väsinud marjapõõsaste väljajuurimisega, vaarikate harvendamise ja prahi põletamisega. Usukumatu, kui palju avaram meie õu nüüd  paistab...


 


Nende igasuguste kaevamiste käigus on meil hämmastaval kombel õnnestunud lühikese ajaga lõhkuda kaks Fiskarsi labidat. Arvestades nende hinda ja väidetavat "vastupidavust", teeb see meele mõruks. Mõlemad labidad purunesid tavalise "peenrakaevamise" käigus,  samast kohast ja sarnasel moel.



Esimese labida puhul kahtlesime, et tegemist võib olla meie enda poolse veaga. Et teine labidas lagunes juba vähem kui kaks nädalat peale ostmist ja täiesti tavalise kaevamise käigus, hakkasime kahtlema Fiskarsi kvaliteedis. Viisime labida poodi tagasi, seal vahetati see kohe uue vastu. Selgus, et mõlemad meie labidad olid Fiskarsi Poola tooted, neid tuuakse sarnase probleemiga poodi tagasi väga sageli ja meil soovitati neid vältida ! 

Uue labidana valisime Fiskarsi Soome toote, mida teenindaja meile soovitas. Eks aeg näitab...


26 July 2010

Elutoa põrand, ehk jälle tagasi alguses.

Kui alguses oli plaan teha ühe toa põrand täielikult valmis ja alles siis asuda teise kallale, siis tänaseks on plaanid veidi muutunud. Jätan magamistoa põranda praegu sellesse seisu nagu ta on (kuni killustikuni
on kõik valmis) ja asun elutoa põranda kallale. Ehk siis mõnes mõttes olen alguses tagasi - kõigepealt võtan üles põrandalauad ja aluspõranda, seejärel kaevan välja üleliigse pinnase, teen korda vundamendi jne.  Seda põhjusel, et esiteks on geotekstiili ja kergkruusa mugavam korraga üle mõlema toa põranda paigaldada ja teiseks otsustasin siiski kõikidesse tubadesse uute põrandalaudade paneku kasuks. Tahan tubadesse teha õlitatud laudpõrandat, paraku on vanad põrandalauad liialt räsitud ja tundub, et neist enam asja ei saa.  See ei tähenda, et nad kasutusse ei tule - kindlasti leiavad nad oma koha kusagil aluspõrandas või kohas, kuhu plaanime mingit põrandakatet (näiteks korki). Pealegi - nähes, kui kaua võtab üksi tehes aega kasvõi põranda aluspinnase kaevamine, ei ole ma sugugi kindel, et jõuan enne talve nii kaugele, et saaksin põrandalauad uuesti maha panna. Mõttekam oleks seda teha siis kõikides tubades korraga.

 

24 July 2010

Ehitame põrandaid - killustik

Nüüd siis olen meie magamistoa põrandaga viimaks ometi nii kaugele saanud, et hakkasin killustikku sisse tassima. Katan kogu põrandaaluse pinnase umbes 20 cm paksuse keskmise jämedusega killustikukihiga, et põranda all oleks võimalik vähe niiskust ja orgaanikat.


Eelmisel päeva tegin seda üksi, kuid 30 kraadise palavuse ja niiske õhu käes ei olnud see just meeldivaim tegevus.
Täna, kui Kusti magas, tuli ka Katri appi killustikku kühveldama ja töö edenes uskumatu kiirusega. Selle paari tunniga, mis poja magas, suutsime pea-aegu terve põranda killustikuga katta, järgmisel korral jääb veel vast 4-5 kärutäit ja ongi valmis.

20 July 2010

Põrandad ja vundament - üks etapp jälle läbi

Nüüd olen oma põrandaehitusega siis sealmaal, et saan hakata aluspinnast killustikuga katma. Eile tegin valmis veel kolm viimast tugiposti põrandalaagidele ja ladusin ühe uue postirea põranda alustoe välimisele otsale. Algselt toetus põranda välimine ots prussile, mis oli toetatud otse vundamendi peale, paraku oli aeg ja niiskus sellega oma töö teinud ning seeõttu toa põrand õõtsus. Sama ootab ees ka elutoas.

Kõikide postide ja laagide vahele panin uue tõrvapapi ning katsin tõrvapapiga ka vundamendi ülemise ääre, et niiskus ei pääseks põrandalaudadeni. Kõik laagid ja muud põranda alla jäävad puitdetailid on niiskuse kaitseks viimistletud tõrvaõliga.  Magamistoa ulatuses on ka vundament korralikult täis laotud ning kuhu vähegi ligi pääsesin, panin alumise palgirea ja vundamendi vahele uue tõrvapapi.

  

Vundamendi sain kenasti kinni laduda, mõlemasse välisseina tegin õhtustorud. Väljast tahab undament veel hiljem viimistlemist, seda saan teha ka siis, kui põrandad valmis. Kividest vundamendi kokkuladumine osutus päris parajaks pähkliks. Tuli otsida ja sobitada erineva suurusega kive ja need korralikult kinnitada. Korraga sai laduda kõigest ühe rea, siis pidi ootama segu kivistumist.  Muidu oleks alumine rida uute kivide raskuse all paigast nihkunud.  
Aega läks, aga endisest "hambutust" kivireast sai päris korralik ja tugev vundament. Rakendasin ka siinkohal tuntud tõde - kui sa ei tea täpselt, kuidas teha, tee nii nagu vanasti tehti. Ehk siis kasutasin müürisegu sees lisatugevduseks väiksemaid kivikesi ja peenikest killustikku, mis moodustavad suuremates kohtades omamoodi "armatuuri".









Allar tegeles viimastel päevadel kanalast sõnniku väljavedamisega. Huvipärast mõõtsime üle ja selgus, et sõnnikukiht on ca 50-60 cm. 


 

Katri "pärusmaa"on edniselt peenrad-kapsad-kaalid-porgandid :-)





   




12 July 2010

05 - 10. juuli 2010

Juuli algus võttis meid vastu tõelise suvekuumusega ja ilmaennustus lubab järjest palavamaid ilmasid. Magamistoa põranda kaevamisega olen nüüd ühele poole saanud ja ometi on aeg hakata midagi ka korda tegema. Siiani oli sageli tunne, et iga päevaga läheb asi ainult koledamaks ja tunnistan ausalt - kaevamisest sai niivõrd kõrini, et nii mõnelgi korral võtsin labida suisa vastutahtmist kätte :-)

Ühtekokku kaevasin magamistoa põranda alt pinnase ca 50-60 cm sügavamaks, eriti keeruliseks tegi kaevamise see, et põrandalaagid olid pikad ja ulatusid läbi kahe toa, mistõttu ei saanud neid eemaldada. Olin sunnitud kaevama "ruut ruudu haaval" laagide vahelt.


põrand.JPG


Mis siis nüüd ees ootab (lühidalt) ?

* Vundament magamistoa piires korda teha (lahtised kivid välja võtta ja uuesti kinnitada, vajadusel uued kivid).

* laagidele uued (lisa) postid

* välimises seinas uus postirida ja selle peale üks pruss uueks laagiks, kuhu hakkab põranda ots toetuma

* pinnase peale killustik, geotekstiil ja kergkruus (sellest kirjutan lähemalt siis, kui juba sellega tegelen)

* uus aluspõrand

* soojustus

* lauad tagasi (osaliselt samad lauad mis olid, osaliselt plaanin kasutada elutoa laudu. Elutuppa tulevad täiesti uued lauad.)

***

Esimese asjana ostsin
tõrvaõli ja võõpasin sellega täielikult üle nii laagid, kui ka piki maja kulgeva tugitala. Lasin õlil paar päev seista ja puidu sisse imbuda ning seejärel võõpasin veel teisegi kihi korralikult peale. Umbes paar-kolm päeva oli majas tunda tõrva lõhna, aga iga päev sai ruume tuulutatud ja nüüd ei ole enam tunda midagi.
Hea, et müüja märkas mulle ütelda, et ma võtaks justnimelt tõrvaõli, mitte männitõrva. Männitõrv pidavat olema nii vänge ja tugeva lõhnaga, et ruumid vajaksid mitu kuud tuulutamist ja vist ei aitaks see kah.

õli+2.JPG õli1.JPG

_6230079.JPG

Järgmisena võtsin käsile uued tugipostid. Õigemini siis tugipostide esimese kivi paikamõõtmine ja maasse kaevamine. Plaan on iga laagi alla kahe risttala vahele teha fibost uued lisapostid. Põhjus selles, et nii laagid, kui ka risttalad toetuvad maakividele, ümber nende sai aga päris palju pinnast ära kaevatud. Kivide all on küll pinnast piisavalt ning see on tugev ja ei tohiks kusagile vajuda, siiski pidasin kindluse mõttes vajalikuks lisapostide paigaldamise. Iga posti jaoks kaevasin piisava sügavusega augu (vastavalt laagi kõrgusele pinnasest) ja täitsin augu põhja killustikuga. Fibo auku ja pinnas koos natukese killustikiuga tagasi ning korralikult kinni.
Seejärel tõstsin tungrauaga laagi veidikene kõrgemale,
Vetonit M 100/600 abil teine fibo peale, laagi ja ülemise fibo vahele niiskuse kaitseks tõrvapapp, samuti laagi otsa ja vundamendi vahele ning laag ettevaatlikult alla tagasi.

laag1.JPG laag+2.JPG

laag+3.JPG

Praeguseks on kahe laagi all postid täiesti valmis ja ülejäänute alla on paigutatud esimene, osaliselt masse kaevatud fibo.

Vahepeal otsustasin käsile võtta ka vundamendi korrastamise. Kui kõik postid laotud, oleks oluliselt kitsam ning ebamugavam seda teha.
Nagu olen juba eelnevalt kirjutanud, seisab meie maja nn.
"nurgakividel" ning kogu ülejäänud vundament on sisuliselt täiteks laotud. Tollal kasutatud segu on aga kohati väga pude ja tundub, et seal on rohkem liiva kui midagi muud. Seetõttu on paljud kivid kas lahtised või hoopiski ära tulnud.

vund+1.JPG vund+2.JPG

Esiteks võtsin ära kõik lahtised kivid. Seejärel toksisin haamriga läbi kõik ülejäänud kivid, et leida üles need, mis ei ole korralikult kinni. Tulemuseks oli vägagi "õhuline" ja auklik vundament, kus kohati oli tühja kohta rohkem, kui vundamenti ennast :-)
Seejärel paigaldasin õhutustoru, mida plaanin iga toa kohta panna kaks tükki - üks otsaseina, teine külgmisse seina. Õhutustoruks kasutasin 11cm läbimõõduga PVC toru, mille otstesse kinnitan metallresti.
Toru sai kinnitatud sobivate kivide ning
Vetonit M 100/600 abil ning ka kogu ülejäänud vundamendi kivid on plaanis paika kinnitada M100/600´ga.
Uurisin erinevatest ehituspoodidest ja ka teistelt talutaastajatelt, millega oleks kõige õigem kinnitada maakivist vundamendi kive ja tundub, et vist paremat valikut ei ole.

toru+1.JPG toru+2.JPG

Veidi õhutustorust ja tuulutusega põrandast
Alt tuulutusega põranda puhul on korralik õhuvahetus äärmiselt oluline. Esiteks hoiab see ära liigse radooni, teiseks puitkonstruktsioonide mädanemise. Sageli tehakse see viga, et alt õhutusega põrandad täidetakse kuni laagideni (näiteks kergruusaga) ning loodetakse selmoel saada soojem põrand. Tulemuseks on aga hoopis hallitus, niiskus ja kiiresti lagunevad põrandad. Kuigi alt õhutusega põranda ehitamine on kallim ning aeganõudvam, tasub selle tegemine ära. Seda nii Sinu, kui ka põranda enda "tervist" silmas pidades.
Täpsemalt ja pikemalt kirjutasin alt-õhutusega põranda kohta kirjutasin mai kuu ühes sissekandes, kus rääkisin täpsemalt mida, miks ja kuidas.

Samal ajal, kui mina põrandate ja vundamendiga tegelesin, müttasid Katri ja "noorperemees" Kusti peenardega. Meie tagasihoidlikul peenramaal kasvab täna juba
till, rukkola, hernes, peet, redis ja veel palju muud, mida pidasime heaks ja vajalikuks maha panna.

kusti+kaevab.JPG _7090131.JPG

_7090126.JPG _7090142.JPG

_7090144.JPG

11 July 2010

11 juuli 2010

Pühapäevane "talgupäev" suvises leitsakus. Ei teagi täpselt, palju see termomeeter väljas näitas, igatahes linnas ei ole juba mitu päeva võimalik olla - selline kuumus. Järgmiseks nädalaks lubas 32 kraadi sooja, kuid ega täna kah oluliselt parem ei olnud.

Meie Katri ja Kustiga jõudsime maale kümne paiku, "talgulised" Allar ja Malle (
ehk supelsakstest sulased, nagu Malle ütles) veidi hiljem.

Katri jätkas
majaesise lillepeenra sirgeks kaevamist ning meie sümboolse "aiamaa" laiendamist, Malle otsustas endise lepavõsa kohal kive välja kangutada ja Allar asus kanalast sõnnikut välja kaevama ja kompostikasti täitma. "Noorperemees" Kusti nautis samal ajal veemõnusid ja kaevas oma liivakasti.

juurikad.JPG kompost.JPG

kivid.JPG kusti+vees.JPG

Kui Kusti magas, otsustas Katri minna Mallele appi kive kangutama. Tea nüüd, kas oli selle süüdi liialt nõrk labidas või hoopiski labitahoidja liigne jõud, igatahes otsustas meie Fiskasrsi labidas keset kivikaevamist kaheks tükiks laguneda.
Pärast norisin Katrit, et kutsuks ta appi laudist maha võtma, aga mine tea - äkki keerab mul veel kangi kah sirgeks ;-)

Päeva tähtsaim ettevõtmine oli uue võrkkiige ülesseadmine. Järgemööda käisid kõik seal vahepeal puhkamas ja tammepuude varju nautimas.

kiik1.JPG kiik+2.JPG

kiik+3.JPG

Mina võtsin seekord käsile maja tagumise külje laudise mahakiskumise. Ühelt poolt vahelduseks vundamendi korrastamisele, teisalt aga oli seda vaja teha selleks, et pääseksin vundamendi ülaosale kenasti ligi ja saaksin uue tõrvapapi paigaldada.

Päikese, vihma ja aja käes "karastunud" laudiselauad olid kenasti kõvad ja tugevad, plaanin need ilmselt tõrvaõliga üle võõbata ning kasutada
aluspõranda ehitamiseks. Jälle üks mure vähem, kust vajalikku materjali saada, pealegi on ehitusmaterjalide taaskasutus kenasti kooskõlas meie arusaamistega.
Esialgu jääb maja ilma laudiseta, kui kõik valmis, plaanime maja väljast villaga soojustada ning katta
servamata püstlaudisega.

Otse laudise all oli otse vastu palki vana ja juba rabedaks muutunud tõrvapapp ning meeletul hulgal surnud sääsevastseid ja sääskede tiibu. Kuna maja taga oli enne lepavõsa, olid sääsed ennast ilmselt laudise pragude vahele kenasti elama sättinud.

sein+4.JPG sein+1.JPG

sein+2.JPG sein+3.JPG

Ühe laua all ootas aga ees üllatus. Hakkasin maha võetud lauda eest ära tassima, kui avastasin selle tagapinnalt mingi paberitüki. Selgus, et tegemist on vana Toris välja antud vekslipaberiga, mis on allkirjastatud 20. mail 1938 aastal summale üle 185 krooni. Alla kirjutanud Johannes Tilk Kingu Talust.
Kuidas ja miks see vekslipaber meie maja laudise vahele on sattunud, seda tahaks isegi teada.

v1.JPG v3.JPG

v2.JPG