11 juuli 2010

Pühapäevane "talgupäev" suvises leitsakus. Ei teagi täpselt, palju see termomeeter väljas näitas, igatahes linnas ei ole juba mitu päeva võimalik olla - selline kuumus. Järgmiseks nädalaks lubas 32 kraadi sooja, kuid ega täna kah oluliselt parem ei olnud.

Meie Katri ja Kustiga jõudsime maale kümne paiku, "talgulised" Allar ja Malle (ehk supelsakstest sulased, nagu Malle ütles) veidi hiljem.

Katri jätkas majaesise lillepeenra sirgeks kaevamist ning meie sümboolse "aiamaa" laiendamist, Malle otsustas endise lepavõsa kohal kive välja kangutada ja Allar asus kanalast sõnnikut välja kaevama ja kompostikasti täitma. "Noorperemees" Kusti nautis samal ajal veemõnusid ja kaevas oma liivakasti.





Kui Kusti magas, otsustas Katri minna Mallele appi kive kangutama. Tea nüüd, kas oli selle süüdi liialt nõrk labidas või hoopiski labitahoidja liigne jõud, igatahes otsustas meie Fiskasrsi labidas keset kivikaevamist kaheks tükiks laguneda.
Pärast norisin Katrit, et kutsuks ta appi laudist maha võtma, aga mine tea - äkki keerab mul veel kangi kah sirgeks ;-)

Päeva tähtsaim ettevõtmine oli uue võrkkiige ülesseadmine. Järgemööda käisid kõik seal vahepeal puhkamas ja tammepuude varju nautimas.





Mina võtsin seekord käsile maja tagumise külje laudise mahakiskumise. Ühelt poolt vahelduseks vundamendi korrastamisele, teisalt aga oli seda vaja teha selleks, et pääseksin vundamendi ülaosale kenasti ligi ja saaksin uue tõrvapapi paigaldada.

Päikese, vihma ja aja käes "karastunud" laudiselauad olid kenasti kõvad ja tugevad, plaanin need ilmselt tõrvaõliga üle võõbata ning kasutada aluspõranda ehitamiseks. Jälle üks mure vähem, kust vajalikku materjali saada, pealegi on ehitusmaterjalide taaskasutus kenasti kooskõlas meie arusaamistega.
Esialgu jääb maja ilma laudiseta, kui kõik valmis, plaanime maja väljast villaga soojustada ning katta servamata püstlaudisega.

Otse laudise all oli otse vastu palki vana ja juba rabedaks muutunud tõrvapapp ning meeletul hulgal surnud sääsevastseid ja sääskede tiibu. Kuna maja taga oli enne lepavõsa, olid sääsed ennast ilmselt laudise pragude vahele kenasti elama sättinud.





Ühe laua all ootas aga ees üllatus. Hakkasin maha võetud lauda eest ära tassima, kui avastasin selle tagapinnalt mingi paberitüki. Selgus, et tegemist on vana Toris välja antud vekslipaberiga, mis on allkirjastatud 20. mail 1938 aastal summale üle 185 krooni. Alla kirjutanud Johannes Tilk Kingu Talust.
Kuidas ja miks see vekslipaber meie maja laudise vahele on sattunud, seda tahaks isegi teada.