Sel kevad-suvel ootab ees järjekordne lammutustöö, sedakorda siis lähen põrandate kallale.
Mis plaanis ?
Esiteks ei ole mul õrna aimu, mis mind ees ootab, kui vanad põrandalauad üles võtan. Idee poolest tuleks põrandaalune sogast puhastada, uuesti soojustada, uurida, miks kahes toas nurgapoolne põrandaosa õõtsub ja see korda teha ning põrandalauad uuesti tagasi panna.
Ma olin 100% kindel, et peab eksisteerima mingi abivahend, millega saaks põrandalaudu paremini üles võtta. Lauad on on laagide külge naelutatud, kangi kusagilt vahele ei saa ning ainus võimalus on (vähemasti esimesed lauad) ära lõhkuda (mida ma teha ei taha). Käisin läbi kõik Pärnu ehituspoed ja seletasin, et vajan sellist vahendit, millega saaks peidetud peaga naelad põranda laudade seest kätte, seejuures laudu võimalikult vähe kahjustades. Kõikjal vaid kehitati õlgu ja üteldi, et ilmselt on selline asi tõepoolest olemas, aga mis see on või kust seda saada - ei tea.
Viimases hädas pöördusin Ramirenti, ehk oskavad nemad midagi rääkida.
Seal võttis meid vastu muheda olekuga kogukam meesterahvas, kes jäi minu jutu peale mõtlema, tegi paar telefonikõne ja ennäe - leidiski minule vajaliku abivahendi, broneeris selle minu jaoks ja samal päeval käisin ja ostsin selle ära. Nimeks riistapuul (ennäe imet---) naelaeemaldaja :-) Põhimõtteliselt on tegemist kangi ja naelatangide "ristsugutisega" - liikuva metallist käepideme abil lööd nokakujulise haardeotsa naelapea lähedal puidu sisse, toetad kangi tagumise L tähe kujulise otsa vastu maad ja vajutad sellega "noka" ümber naelapea, siis tõmbad käepideme pikalt välja ja kasutad seda kangina. Täiesi hämmastav, kui kergesti ka kõige kangekaelsemad naelad selmoel kätte saab.
Niisiis - uus töövahend käes, hakkasin hakkasin tegelema tagatoa põranda ülesvõtmisega. Laudade all oli soojustuseks kõikvõimalik soga, praht ja liiv. Pole ime, et aluspõrand kohati täiesti pehkinud oli, sest liiv hoiab ju kõik niikuse enda sees ja mädandab seeläbi puitu.
 |
| Tagumise toa põrand |
 |
| Naelaeemaldaja |
 |
| Naelad väljas, tuleb natukene kangiga kaasa aidata |
Olin just kaks esimest põrandalauda üles võtnud ja asusin kolmanda kallale, kui sain pehkinud aluspõrandat ka "omal nahal tunda". Ühel hetkel kadus toetuspind jalge alt ära ja kukkusin ühte jalga pidi põlvist saadik põranda sisse. Ehmatus oli päris suur, sest kõik toimus väga ootamatult, õnneks kandsin tööpükste all põlvekaitsmeid ja kõige hullemini seeläbi haiget ei saanud. Veidiks ajaks võttis lonkama siiski...
Selgus, et antud kohast oli aluspõrand ja ka tugipostid täiesti mädad ning kõik see püsis koos vaid hea õnne peal. Tekkinud august sisse piiludes sain ka esimest korda aimu, mis mind põranda all ees ootab. Selgus, et tegemist peaks olema nii nimetatud alt õhutusega põrandaga. Lühindalt kirjeldades tähendab see sellist põrandat, kus erinevalt tavalisest põrandast ei ole põrand mitte otse vastu maapinda vaid maapinna ja aluspõranda vahel on tühimik (õhutusvahe), läbi maja vundamendi lähevad sinna õhutusavad (õhk saab põranda all vabalt liikuda) ja põrand kinnitub postide peal seivate laagide külge. Soojustus paikneb aluspõranda ning pealmise laudpõranda vahel.
Seda tüüpi põrandal on mitmeid eeliseid, samas ka miinuseid. Kui alt õhutusega põrand on tehtud korralikult, kaitseb ja hoiab see puitdetaile liigse niiskuse eest ja põranda eluiga on pikem, lisaks kaitseb selliselt ehitatud põrand liigse radooni eest.
Miinusena võiks välja tuua oluliselt suurema töömahu sellise põranda ehitamisel ja taastamisel, lisaks - kui põrand ei ole tehtud ja soojustatud korralikult, võib juhtuda, et põrandad on külmad ja puhuvad läbi.
Igatahes - nüüd siis tean, et põrandatega ootab ees oluliselt rohkem tööd kui arvasin ja ilmselt tüdimuseni kaevamist :-(
Kuni mina põrandat "imetlesin", teleges Katri hoovikoristuse ja peenardega ning pesi puhtaks tagumise väikese toa põranda ja seinad, et jahedate ja kehvade ilmade korral saaks Kustiga mõnusasti toas soojas olla.
No comments:
Post a Comment