Natukene huumorit reaalsest elust

Tänase päeva tegid meie perel lõbusaks OÜ Elektrilevi ja nende alltöövõtjad.

Nimelt sõitis mingil hetkel täna meie hoovi firma Empower auto ning mehed väitsid, et tulid vahetama elektripostist majani viivat õhukaablit.

Mina vaatasin neid juhmi näoga, sest esiteks ei ole mina tellinud mingit kaablivahetust ning pealegi ootan lähiajal OÜ Elektrilevi mehi, et viia elektrikilp "posti otsa" ja sealt eadsi maakaabel majja.

Empoweri omad väitsid, et neile on selline töökäsk meie aadressil antud ja selle eest isegi tasutud.
Helistasid isegi oma tööandjale, et asjad üle kontrollida.

Helistasin siis ise Elektrilevi projektimüüki, kellega meil on leping tehtud. Võeti lahti meie tööleping, seal seisab kenasti kirjas, et elektrikilp tuleb masti (ehk siis maakeeli "posti otsa") ja sealt edasi maakaabel majani. Enam veelgi - OÜ Elektrileviga käib meil jutt kolmest faasist, kuid Empower tuli vahetama ühefaasilist liitumist !

Rääkisin Empoweri poistele sama jutu uuesti üle, et nad teevad sisuliselt tühja tööd, sest  mõne nädala pärast võetakse see kõik uuesti maha ja õhuliini majani ei jää ja parem säästke oma tööaega.

Seepeale sain vastuseks, et kui töökäsk on antud, peavad nemad töö tegema.

Ütlesime neile, et jätku siis see kaabel ja muud vidinad lihtsalt siia, pangu kirja , et töö tehtud ja viin kola pärast ise  Emexisse :-)
Selgus, et ka see ei ole võimalik, sest nad peavad tehtud tööst tegema FOTOKINNITUSE  ning aparaat registreerib GPS abil tehtud foto koordinaadid !

Ja nii oligi - Empoweri poisid vahetasid minu ühefaasilise õhuliini postist majani uue vastu, mõne nädala pärast tulevad Elektrilevi omad, võtavad selle maha ja ühendavad 3 faasilise  maakaabliga.

Küsisin veel Elektrilevi projektimüügist ja ka Empowerist üle, ega see kilplasetöö mulle mingeid lisakulusid  tekita ja selgus, et nende kahe vahel on veel kolmas "vahendaja" ja viga on tekkinud ilmselt kusagil seal.

Selgus, et mina seda absurdsust kinni ei maksa, minu küsimuse peale, kes siis maksab sain Elektrilevist vastuse: "No ju neil siis  on seal  mõni selline rikas onu" :-)

Asjad edenevad

Asjad ja tegemised siin Kopli talus on hakanud edenema hämmastava kiirusega.
Nädal tagasi uurisin, kuidas saaks soojustada eluruumide pealset lage, täna  ehitatakse meie majale juba seinte soojustamiseks vajalikku karkassi ja tõstetakse aknaid.

Miks otsustasime vaid laepealse soojustamise asemel investeerida raha kohe terve maja soojustamisse ? 

Mul on hea meel tõdeda, et selgi korral suutsime erinevate pakkujate seast välja valida just selle õige. Vast mitte kõige odavama, kuid meie vaadetega sobiva.

Oleme algusest peale plaaninud soojustuseks kasutada tselluvilla. 

Pakkumisi saime erinevaid, kuid 

Elu kastide ja kanistritega

Oleme nüüd siin Kopli talus "päriselt elanud" juba mõned ajad. Küll oluliselt avaramates tingimustes kui sisse kolides, kuid siiski kastide otsas.

Ainus valmis tuba (niivõrd kuivõrd) on minu töötuba.

Seinapalgid pesin rohelise seebiga puhtaks ning viimistlesin vesialusel mattlakiga. Selliseks plaanin seinad ka jätta. Põrandale tuleb praeguse ajutise vaiba asemel hiljem akustilise isolatsiooniga vaipkate. 

Ahju kohalt on sein veel paraku laeni ehitamata, mistõttu on tuba ülevalt avatud nii magamistuppa, elutuppa  kui kööki.

Elutoas, köögis  ja magamistoas / lastetoas on vaatepilt siiski veel äärmiselt "kastine". Köök / söögituba  on hetkel vist töötoa kõrval kõige rohkem "korras" ruum.  

Et enamus kaste ning ka näiteks elutuppa plaanitud diivan on kuhjatud magamistuppa ja olemine seal tõsiselt kitsas, magan mina hetkel elutoas madratsil. Et valgus ei segaks, on akende ette tõmmatud vanad voodilinad :-)

Õnneks saan ennast lohutada sellega, et abikaasa ja lapsed magavad teises toas samuti madratsihunnikul ;-)

Elekter on hetkel paigaldatud kahte tuppa, ülejäänud elamisse jõuab see mööda põrandat pikendusjuhtmetega. Valgustuse jaoks on kaablid küll veetud, kuid elektrisüsteemi neid ühendatud ei ole. Seepärast täidab valgustuse rolli kahes toas põrandalamp ning köögis ja elutoas pikendusjuhtme abil lakke tõmmaud pirn.

Vesi on täiesti olemas. 

Õues kaevus, kust seda vooliku abil ämbritesse - anumatesse laseme ja siis tuppa tassime. 

Raudkülm ja täiesti joogikõlbmatu :-)

Pesemiseks sobib küll, aga söögitegemiseks ja joomiseks toome vett kanistritega mujalt. Näiteks minu ema isa juurest linnast, kui sinna satume. 

Seega on puhas joogivesi meie majas kallim kui kuld ja seda niisama tühja ei raisata. 

Ka pesuruumi meie majas ei ole. 

Seda rolli täidab köök, kus kaevuvee pliidil soojaks laseme ja siis suures plastvannis "vannimõnusid naudime". Ilusa ilmaga saab kümblust nautida aga maja ees õues.

Saab hakkama küll ja räpaseks pole siiani keegi jäänud. 

Elu nagu muiste ;-)

Mõned meenutused

Paar pilti sellest, milline nägi Kopli talu välja pelgalt kaks nädalat enne seda, kui siia elama kolisime  - polegi ju kõige hulem ;-) Või ...

Vaade hommikukohvi kõrvale

Ühel hommikul avanes ukselt just selline vaade :

Uus algus

Töö, talu taastamise ja muude asjade kõrval on talu blogi jäänud vägagi unarusse.
Üritan selle võla likvideerida :-)

Nüüd on siis asjaolud sealmaal, mai kuu alguses jätsime oma kõigi mugavustega linnakorteriga hüvasti, andsime võtmed uuele omanikule ning kolisime täiesti ametlikult "kõigi mugavusteta" KOPLI TALLU.

Kolimine läks tegelikult stressirohkelt. Uus omanik soovis, et vabastaksime korteri kahe nädalaga, aga Koplis polnud veel põrandadki lõpuni valmis. Kaks nädalat käis pakkimise ning asjade tassimise kõrval tihe ettevalmistustöö, et sellisest olukorrast:

 saaks midagi rohkem elukõlbulikku.

Ja siin me nüüd oleme. Hetkel veel mustlaslaagri kombel kastide otsas :-)

Esimesed külalisedki käinud - pidasime siin Kopli talus minu klassi laste ja nende vanemate - õdede/vendadega maha ühe sportliku perepikniku. Katri luges kokku üle 60 inimese, kes rõõmsasti meie õue jooksma, grillima ja niisama olema mahtusid.

Esimese toana tegin "päriselt valmis" oma töötoa, et saaksin vajadusel uusi laule salvestada-õppida ning proove teha. Seinapalgid pesin rohelise seebi veega puhtaks ning lakkisin vesialusel matt lakiga. Kui aus olla, siis lakkimistööga alustasin muude tegemiste kõrval alles klassipikniku päeva hommikul ja õhtul viieks, kui külalised tulid, oli juba vaipki maas ning asjad paigas :-)

Tulemusega olen vägagi rahul.

Krohvitolmusest ja hallist seinast sai mõne tunni ning paari verise sõrmenukiga kena ning sooja välimusega palksein: