Neljapäeval lõpetasin välisukse taastamise - paigladasin viimased siseliistud, seadsin luku töökorda, kinnitasin klaasid ning värvisin ukse nii seest kui väljast Rootsi punasega.
Ehk siis endine vana ja väsinud välisuks
Sai uue soojustuse, välimuse ja uue "elu". Seest ja väljast on uks värvitud klassikalise "Rootsi Punasega":
Lisaks on vaja laudast ja aganikust (viimast on kasutatud kanade pidamiseks) otses mõttes välja saagida vana kuivanud sõnnik ning puhastada lakapealne vanast kolist ja prahist.
Mina võtsin alustuseks käsile sahvri puhastamise. Kõik vanad riiulid, hoidlad ning kastid oli Allar juba sahvrist välja lõhkunud ning mina asusin seinte kallale. Hirmsa rohelise värvi, paksu krohvikihi, alusliistude ning lugematu hulga naelte alt ilmus tasapisi nähtavale korralik samblaga tihendatud palksein.
Naelu on siin majas aga tõeliselt armastatud. Ainuüksi sahvri uksepiida seest kangutasin välja ligi veerandsada naela, üks suurem kui teine. Üllatuseks oli seejuures umbes viis tolli pikk vana sepanael, mille leidisn ühe nurgapalgi seest paksu korhvikihi alt.
Peale ühe külgseina puhastamist ning pisikest lõunapausi otsustasin vaadata, mida varjavad naeltega lakke löödud vineerplaadid. Kui olin kangi esimese plaadi vahele saanud ning üritasin seda lahti kangutada, sai mulle osaks otses mõttes korralik rämpsu ja rotipabulate laviin. Selgus, et vineerplaadid olid kinnitatud lakke löödud liistude külge ning lae ja vineeri vahele jäänva mõnesentimeetrise õhuvahe olid asustanud hiired ja rotid!
Ühtekokku kühvedasin sealt kokku ligi veerand kärutäit rämpsu ja pabulaid. Välja ilmus aga kogu selle vineeri ning sitakihi alt kena ja korras laudadest lagi.
Katri võttis samal ajal käsile sahvri kõrvale jääva "väikese toa" nagu me seda hetkel nimetame. Esimese asjana sai maha kistud vana tapeet ning ajalehed. Selle alt ilmus nähtavale kaks kihti krohvitud ning joonistaud mustriga krohvseina. Krohvikihi all järjekordselt alusliistud ning samblaga tihendatud palksein.
Plaanis on meil vana krohv maha võtta kõikidelt seintelt, seda mitmel põhjusel. Esiteks on osa krohvist niiskusega pudedaks muutunud - maja on ju mõned aastad kütmata seisnud.
Teiseks on krohvi siit-sealt lapitud tont-teab-millega (vist tsement) ning mis peamine - tahame näha, mis on krohvi all. Ehk siis millises korras on palgid jne. Edaspidi on plaanis seinad katta roomatiga, uuesti krohvida (savikrohviga) ning värvida näiteks kohupiimavärvidega (kaseiin), mõnes kohas aga jätta puhas palksein hoopiski nähtavale.
