16 september 2008

Hommikul kella kümne paiku suundusime Allariga jälle Kopli poole. Et eelmisel korral sai suurem osa aknaid Vivaprotectiga üle tehtud, oli sel korral plaanis akende värvimine. Kohale jõudes tibutab aga uduvihma, mistõttu hakkan hoopiski välisust korda tegema. Kuna selgus, et sarnase välimusega liistusid, nagu meie välisuksel, ei ole saada, kavatsen  kõik sisemised katteliistud lahti võtta, korralikud välja sorteerida ning nendega välimised pehkinud liistud asendada. Seejärel uks Rootsi punasega üle värvida. 
Sissepoole panen vanade liistude asmel üleni uued.

Lõunapaiku jääb tibutamine järgi ning saan hakata ka aknaid teipima ja värvima ja õhtupoolikuks on maja esimesed aknad värvitud.

 

Allar lööb samal ajal maja taga olevate akende ümbruse laudadega kinni, et niiskus vahele ei pääseks ning hakkab seejärel eeskojas olevat vana tööriistakappi sorteerima ja puhastama.

Peale mitmekordset helistamist ja selgitamist tulevad lõpuks kohale ka lubatud elektrikud Eesti Energiast. Tänaseks oli aeg küll kokku lepitud, aga üks töötajatest oli oma paberimajanduses nimed ja kohas segi ajanud, mistõttu tekkis selline tohuvapohu, et teenindaja ei saanud enam isegi aru, kes on kes ja kus mis asub. Ikka juhtub.

Küll aga sai kinnitust üks meie jaoks äärmiselt ebameeldiv vahejuhtum, kus kohal teen päris terava märkuse Eesti Energia suunas.
Nimelt selgus, et üks Eesti energia elektrikutest oli eelmisel päeval, kui kedagi kohal ei olnud, omavoliliselt meie majas sees käinud !
Ise ta põhjendas asja küll sellega, et "sattus meie kanti" ja otsustas "läbi astuda", et ei peaks järgmisel päeval uuesti sõitma hakkama. Huvitav, kas neil ongi kombeks ringi käia ja kõiki uksi katsuda, et äkki on mõni lahti ?! 
Väga ebameeldiv ja rumal käitumine nende poolt igatahes...
Et sellist ebameeldivat vahejuhtumit rohkem ei tuleks, otsustas Allar võtta täpsed mõõdud ja panna välisuksele korraliku uue luku.

Kuigi kohale tulnud elektrikud ei saanud esialgu aru, miks nad pidid tulema (sest eile juba üks ju käis...) näitasid nad meile siiski, mida ja kuidas me teha saame ja andsid ka väga asjalikke soovitusi seoses elektriliini ümbertegemisega. Nimelt on vaja välja vahetada umbes meetrine kaablijupp, mis tuleb maja seinal olevast isolaatorist peakaitsmeni ja edaspidi on plaan viia kaabel üldse maa alla.

Suureks üllatuseks selgus, et suurem osa töid tuleb siiski ise ära teha, nemad tulevad vaid kohale, võtavad peakaitsmelt plommi maha, et me saaks kaabli ära vahetada ja panevad pärast plommi tagasi. Seda loomulikult kalli raha eest ! 
Ka kraavi kaabli jaoks peame kaevama ise, samuti viima kaabli postist majani ning kinnitama elektrikapi posti külge, misjärel Eesti energait uleb ja "ühendab otsad ära"...

Aga mis seal ikka - saangi ühe huvitava kogemuse võrra rikkamaks :-)

Peale elektrikute lahkumist sättis ka Allar ennast minekule, kuna pidi õhtul tööle minema. Mina jäin üksi Koplisse ja otsustasin okste põletamisega veidi sooja teha. Selleks otstarbeks on meil hoovis üks vana suur vann. Lõikusin oksakääridega paraja hunniku juppe valmis ja tegin vanni sisse lõkke.

Et puhastatud aknad said kõik värvitud ning teistel akendel vajas immutusvahend alles kuivamist, otsustasin proovida, kuidas see päris õige Rootsi punane (slamfärg) välja näeb ja katab.

Rootsi punane on pika elueaga ning keskkonnasõbralik muldvärv, mis koosneb rukki- või nisujahu kliistrist, veest, raudvitriolist, linaõlist ja muldpigmendist.
See on üks vanemaid värvitüüpe, mida Rootsis kasutati algselt kõrgema seisude majade värvimiseks. 19.sajandil muutus see peamiselt talumajade värviks. Punaseks värvitud puitmaja väljendas jõukust ja ühiskondlikku staatust. Valgete äärtega ja punaste seintega majast on ajapikku saanud Rootsi sümbol.

Et muud targemat kohta esimese hooga pähe ei tulnud, võtsin "proovipinnaks" laudauksed. Peale ühekordset värvi pealekandmist oli tulemus selline  :

Samal ajal, kui mina laudaust värvisin, jõudis ka Katri kohale. Et kõht oli pikas päevast juba päris tühi, hakkas Katri lõkke kohal liha küpsetama ning mina jätkasin laudaukse värvimist. Pele sööki võtsin mina käsile ukse teise poole ja Katri üritas lillepeenrast umbrohujuuri kätte saada.
Peagi hakkas väljas pimedaks minema ja kuna tööd ei näinud enam korralikult teha, lugesime järjekordse tööpäeva Koplis lõpetatuks ning siirdusime tagasi koju

13-14 september 2008

Katri käis eile Koplis koos vanaema elukaaslase Väinoga, kes on juhtumisi ahjumeister. Tuli välja, et nii mõnigi ahi Murru külas on tema tehtud. Väino uuris ja puuris meie ahjusid ja lõõre ja piilus ka korstna juurde. Selgus, et ahjud on enam-vähem korras, korstna juures on vaja aga teha tihendustöid, mille osas Väino meile appi lubas tulla. Meie ülesandeks jäi muretseda katusele korralik redel, praegune on täiesti mäda ja ei kannata ronimist.
 
Kuigi tulin just hommikul töölt ja enne tööle minekut olin esinemas (ehk siis maganud kahe päeva peale vaid loetud tunnid), otsustasime siiski Koplisse minna. Parem liigutan ennast ja teen midagi kasulikku, kui niisama kodus diivanil lesin.
Meie suureks üllatuseks pakkusid ka "esikad" ennast suisa vabatahtlikult kaasa tulema, kuigi hoiatasid ette, et saavad meil abiks olla vaid pool päeva.
Meie Katriga jõudsime kohale umbes kümne paiku, esivanemad vast tunnike hiljem.

Et trimmerit seekord laenata ei saanud, keskendusin hoopsiki akendele ja välisuksele.
Kraapisin pahtlilabida ning traatharja abil akendelt maha kogu lahtise värvi, puhastasin aknaraamid ja töötlesin välimised anknaraamid Vivaprotect puidukaitsevahendiga.

  

Uksega oli veidi rohkem tööd, sest osad liistud olid niiskuse poolt tugevasti kahjustunud. Hõõrusin kogu musta kihi liistudelt maja (nii seest kui väljast) ja töötesin ukse korraliku osa Vivaprotectiga. Puhastamise käigus selgus, et väljast tuleb uksel umbes 5-6 liistu välja vahetada ja ka seestpoolt on osad osad liistud mädad. Võtsin ühe jupi liistu kaasa ja vaatan homme, kas saan kusagilt uued osta, et pehkinud osad välja vahetada.

  

Katri kaevas samal ajal kohta, kus kunagi on asunud lillepeenar, et sealt umbrohujuurikad välja saada ja Soomest ostetud ning ka sõbranna saadetud lillesibulad maha istutada. Kaevamise käigus tuli aga mulla seest välja terve suur hulk erinevaid lillesibulaid.  Kuna ei olnud õrna aimugi, mis lilledega tegu, said need "katse-eksitus" meetodil maha istutatud - eks kevadel paistab. Ühtekokku sai peenar ligi 9 meetrit pikk.

 

Ema üritas alguses vikatiga maja taga kõrguvat umbrohtu niita, aga mingi ime läbi õnnestus tal vikati vars pooleks murda :-) Tegijal ikka juhtub. Nüüd ongi meil põhjus uus ja korralik vikat osta, mida ma juba mitu korda olen käinud poes piilumas ;-)

Kuna niita enam ei saanud, aitas ema mul välisust mustusest ja samblast puhastada ning hakkas siis hoopiski majas sees tegutsema - võttis käsile köögi koristamise.

Paps tegeles peamiselt lõhkumise ja saagimisega ning asendas ja kinnitas maja välisvooderdist ja akende ümbrust, et seda vastu talve veidikenegi konserveerida.

Täna sai siis esimest korda ka kõik maja aknad lahti tehtud. Peamiselt küll selleks, et raame puhastada, aga samas sai ka maja esimest korda korralikult tuulutatud. 
Köögi akende avamisel selgus huvitav tõsiasi - köögi seina löödud laudise alumine äär oli niivõrd lai, et ulatus üle aknaraami ja seetõttu ei saanud aknaid avada. Ei jäänudki muud üle, kui kiskusime laudise alumise osa lahti. Mida kõike sealt vahelt välja ei tulnud - alates ajalehepudist ja vatist, lõpetades hiirepabulatega.  Köögi seinte laudis on küll ilus ja uus ja esialgu oli suisa kahju seda lõhkuda, kuid samas on meil nii või nii plaan seinad kuni palgini puhtaks koorida. Pealegi ei ole saunaliku laudiskattega köök just meie maitse :-)
Ehk saab need lauad kusagil mujal ära kasutada...

Täna käisid meil ka "üllatuskülalised". Vaatasime ühel hetkel, et mingi võõras auto keerab meie hoovi, hetk hiljem selgus, et need on meie sõbrad Kuldar ja Kristi koos oma lapsega. Kuldari isa ja vanaisa elavad samas külas ja nad olid just isale külla minemas ning plaanisid meie juurest läbi põigata.

07 septmeber 2008

Meie Katriga jõudsime Koplisse juba varahommikul. Ilm oli hommikul küll hall ja sombune ning isegi vihma tibutas, aga keda see ikka segab :-)

Esimese asjana võtsid meid vastu sookured, kes otses mõttes sadade kaupa olid põllule kogunenud. Terve edasine tööpäev mööduski nende kruuksumiste saatel...

Alustuseks võtsin käsile õunapuud ning hakkasin nende oksi saagima ja harvendama. 
Katri tegeles samal ajal marjapõõsaste puhastamise ja lõikamisega. Pärast jätkasin  hoovis ja maja ees niitmisega ning Katri hakkas tegelema maja ees asunud kunagise lillepeenra korrastamisega.

Tunnike hiljem jõudsid kohale ka "esikad" Allar ja Malle.
Ema hakkas vikatiga umbrohtu niitma ning paps võttis käsile laudas vanade latrite ja hoidlate lammutamise ning toestas ja kinnitas lauda otsaseina.
Lõunapaiku tuli Katri töökaaslane Verner, kes oli lubanud tulla appi õunapuid saagima. Seda loomulikult juhul, kui Katri talle pärast õunakoogi küpsetab :-)
Kaks vana ja väsinud õunapuud võtsime päris maha ja oksigi sai kärbitud terve suur hulk. Lisaks saagis Verner maha suure osa aiaäärsest sirelivõsast, mis kippus juba aeda pikali vajutama.
Päev venis küll nii pikaks, et tagasi koju jõudsime Katriga alles hilisõhtul, see-eest sai aga hoov jupp maad puhatamaks ja avaramaks, laudas enamus vanast kolist välja visatud ning talveks terve hulk küttepuidki valmis saetud...
Kodus aga ootas Katrit ees Vernerile lubatud õunakoogi valmistamine :-)

06 september 2008

Ilm küll täna vihmane ja hall, aga võtsime siiski kätte, ja sõitsime Allariga maja juurde. 
Esiteks ei olnud ta enne meie talu näinud (oli, aga ainult piltide pealt), teiseks plaanisime nii või nii kahekesi üle vaadata maja "olulised detailid", ehk siis suuremad ja olulisemad tööd, mis ees ootavad. Peale umbes kolmetunnist uurimist, kangutamist ja tuhnimist oli selge järgmine :

* Eluruumide aknad on väga heas korras ja ilmselt mingil ajal vahetatud. Vajavad vaid veidi kõpitsemist, puhastamist ja värvimist

*   Maja lääneotsas vajab vundamendi täide uuesti ladumist, üks nurgakividest on ilmselt nihkunud või vajunud ja vajavab uuesti paikasättimist. Kuna maja ots on vajunud, on paigast ära ka elutoa põrand.

* katus on rahuldavas seisukorras, korstna ümbrus vajab korrastamist ja tihendamist, paigaldada tuleks uus katusehari, katuse otsaäärtesse on vaja panna uued lauad ja paigaldada kinnitused vihmaveerennidele

* Elutoa ning ühe tagumise toa põrandalauad tuleb üles võtta ning põrandad uuesti loodi panna.

* lauda otsaseina vundamenitäide vajab uuesti ladumist ning lauda kirdeotsa palgid uuesti kinnitamist (laudas peetud loomad on palgid paigast löönud).

31 August 2008

Esimene tööpäev Kopli talus.
Täna võtsime Katri ja emaga käsile hoovi ning ümbritseva krundi korrastamise. Peale kuus tundi kestnud tõsist tööpäeva sai korda tehtud maja laudapoolne ots, maja seinaäärne osa, ning marjapõõsaste ümbrus. Ühtekokku vast veerand hoovist. Kiskusime maha maja seinal kasvavad metsviinapuu väädid, juurisime välja laudapoolses otsas oleva võsa ning eluruume ja aganikku varjava võsa, puhastasime hoovi sissepääsu, põõsaste ümbruse ja hoovi lõunapoolse külje. Vahepeale loomulikult väike improviseeritud "lõunasöök"

28 August 2008

Pea nädal on möödas sellest päevast, kui käisime Katriga Kopli talu esimest korda vaatamas.
Räämas ja võssakasvanud nagu ta on, aga midagi jäi siiski hinge kraapima. Tegelikult on meil ju ilus ja kena kodu uues majas, mis asub Pärnu rohelises ja rahulikus linnaosas ning oleme neid talukohti vaatamas käinud lihtsalt seepärast, et “kunagi” tahaks päris oma maja ja oma kohta, kus lastel oleks ruumi joosta ja ....
Mei ei olnudki mõtelnud selle peale, et nüüd ostame endale talu...
Kopli talus oli midagi erilist. Selline “ma olen kodus” tunne.
Kui peale esimest Koplis käiku koju tulime, vaatasime õhtul Katriga koos pilte mis seal tegin ja ainus mõte oli - tahaks sinna vähemlat üks kord veel minna...

Igatahes - täna on see päev, kui saame Kopli talu nimetada Meie omaks.
Kell 15:30 saime kokku laenunõustajaga ning vormistasime vajalikud paberid. Tund hiljem kohtusime  maakleri ning müüjatega notari juures, kus koostati kinnistu müügilepingu notariaalakt, seejärel sõitsime koos maakleri ja müüjatega Kopli tallu ja vaatasime müüdava objekti üheskoos veelkord üle, fikseerisime vajalikud näidud ning kinnitasime allkirjadega kinnistu üleandmise. Peale kõiki ametlikke toiminguid tutvustasid nüüd juba endised omanikud meile ümbruskonda, näitasid ujumiskohta ning teavitasid ka naabertalu elanikke meie olemasolust. Saime neilt teada, kelle poole pöörduda, kui vajame abi traktorite või muu sarnasega ning kes ümbruskonnas elab.

Selline see meie uus tulevane kodukene siis täna välja näeb: 

Ostsime Kopli talu endale pulmakingina. Eriliseks teeb selle ostu meie jaoks see, et kuupäev 28 on nii meie tutvumise kui ka laulatuse kuupäev ....

Esivanematele ei julgenudki meie hullumeelsest ostust kohe rääkida.
Peale ostu vormistamist ja täieõiguslike Kopli talu omanikena linna naasemist läksime lähimasse poodi, ostisme pudeli veini ja helistasime minu vanematele. Ütlesime, et tuleme teile külla ja meil on midagi olulist ütelda :-)