27.09.2008 - uks ja teised...

Majja tulev elektriliin on meil nüüd kenasti korras ja turvaline, vanad kaablid lahti ühedatud ning nende asemele veetud kaks ajutist liini, et saaksime vajadusel valgustust või elektrilisi seadmeid kasutada. Mingil päeval paigaldatakse veel ka maanduslatt, siis on elektritöödega natukeseks ajaks vahe sees ja jätkame alles peale tubade remonti. Seniks koostab elektrik meile tubade plaani järgi, mille talle joonistasime, korraliku kaabelduse skeemi.

Allariga vinnasime katusele uue ajutise redeli ja kiskusime vana ning mädanenud lahti. Homme peaks tulema Katri kasuema elukaaslane ja korstna korda tegema.

Seejärel jätkas Allar laudas lammutamisega ning mina asusin uuesti välisuksega jändama.
Esiteks värvisin ära eelnevalt Vivaprotectiga töödeldud välimised ukseliitud, seejärel võtsin käsile ukse siseosa. 
Pehkinud puidu eemaldamisest jäänud augu täiteks kasutatud PVA ja saepuru segu oli kenasti kivistunud, lihvisin selle peene liivapaberiga ühtlaseks, seejärel paigladasin uksele uue soojustuse (mineraalvill) ning hakkasin mõõtma ja paigladama uusi liiste.

Katri võttis samal ajal käsile välikäilma värvimise.

        

22.09.2008 - ja jälle Eesti Energia :-(

Täna tõdesin järjekordselt, kui absurdseks võib asjad viia bürokraatia ning monopoolsus. Ilmselt ei ole paljudele üllatus, et tänasegi päeva "kangelaseks" on meile juba "sõbraks saanud"  Eesti Energia.

Kuna Eesti Energia "elektrikute" eelmisest külaskäigust Kopli tallu selgus, et suurem osa elektritöid tuleb nii või nii ise ära teha ning nemad vaid "ühendavad otsi" ja "eemaldavad plomme", siis leidsime minu isa Allari kaudu meile korraliku elektriku, kes on võimeline tegema muuhulgas ka liinitöid ning kes on nõus terve meie maja elektrisüsteemi vastavalt nõuetele ümber ja valmis ehitama.

Täna sai siis kõigepealt helistatud Eesti Energia kodulehel antud ainsale kontaktnumbrile 1545 (klienditelefon) ning neile meie soov ära räägitud (soovime vahetada vananenud kaabli liitumispunktist peakaitsmeni, vahetada vana ja roostes peakaitse uue ja tänapäevase vastu ning viia see praegusest asukohas arvesti juurde).

Antud numbrilt (klienditeenindus) saime teada, et selleks peame tellima Eesti Energialt plommi eemaldamise (ootejärjekord vähemalt 2-3 nädalat, tasu 337 EEK)), seejärel ostma Eesti Energia käest peakaitsme ning selle paigalduse (ise ei tohi seda väidetavalt üldse puutuda), vedama ise kaabli peakaitsmeni ning seejärel tellima plommi taaspaigaldamise.
Kusjuures peakaitsme hinnaks küsiti Eesti Energias 350 EEK pluss tööraha, ühtekokku 633 EEK (poes maksab peakaitse 50 EEK !!!)

Tänasime viisakalt klienditelefoni ning seadsime sammud Eesti Energia Pärnu klienditeenindusse Malmö 21.

Sealgi räägiti meile esialgu sama juttu, aga kui hakkasime välja tooma fakte ning reaalseid  hindu, muutus jutt hoopis teiseks.

Meil paluti kirjutada avaldus selle kohta, et soovime vajaminevad vahendid ja seadmed osta ise ning kogu paigalduse ning süsteemi ümberehituse lasta teha isiklikul atesteeritud elektrikul.  
Eesti Energialt peame tellima vaid  plommi eemaldamise ning uuesti paigaldamise.

Hämmastav, kuid peale meie elektrikule tasumist hoidsime selmoel kokku üle paari tuhande krooni ja seda pelgalt materjali ja tööraha arvelt. Lisaks majasisestele elektritöödele paigaldatakse meile nüüd ka nõuetele vastav maanduslatt ning viiakse seinal asuvad isolaatorid seadusega ettenähtud puuteküündivusele (2.50). Kumbagi neist töödest Eesti Energia hinnapakkumises ei olnud ja arvestades meil käinud "elektrikute" suhtumist, ega neid vist ei huvitagi - teevad täpselt selle, mida näpuga ette näitad ja koorivad mitmekordse hinna. Ei mingieid soovitamisi ega nõustamist.

Loo moraal - tuleb ise tark olla ning natukene foorumitest, internetist ja tuttavatelt elektrikutelt nõu ning infot küsida, muidu pügab Eesti Energia Sult vähemalt kolm nahka, kui mitte rohkem !

20 - 21 september 2008

Lisaks ilusale ilmale ootas meid ees järjekordne uus kassihakatis, kes arvas, et tema on siin talus kas peremees või vähemalt töödejuhataja ja tähtsa näoga igal pool ringi koperdas (ju on kohalike kasside seas sõna lahti, et Kopli talus saab korralikult pai...)

Sedakorda oli tegemist noore halli-valge kirju kiisuga, kes tänu oma pidevale kräunumisele sai kohe hüüdnimeks "Maailmalõpp" (kõigepealt oli üle põllu kuulda kräunumist, siis jõudis viimaks kiisu ise kah kohale...)

 

Katri jätkas peenra läbikaevamist ning lillesibulate istutamist. Kui kõik viimaks valmis arvas Katri, et niipea ta enam ühtegi peenart teha ei kavatse ;-)
Ega me tegelikult täpselt ei teagi, mis seal tärkama hakkab sest lisaks ise ostetud lillesibulatele sai maha pandud ta terve suur hunnik samast vanast peenrakohast leitud sibulaid.  Eks kevadel ole näha.

 

Peenar valmis, hakkas Katri oksi põletama, maja taga umbrohtu niitma ning hiljem välikäimlat värvima.
Malle tegi samal ajal avastusretke meie maja taga asuvasse võsasse, kuhu isegi minu ja Katri jalg polnud veel jõudud. Niitmine ja okste tassimine tuli aga vahepeal pooleli jätta, kuna "Maailmalõpp" väsis suurest töödejuhatamisest ja kräunumisest ära ning otsustas keset niidetavat hooviosa lihtsalt magama keerata :-)

  

Kuna niita enam ei saanud, siirdus Malle "sisetöödele". Köögilaud, pink ja kapipealne said kenad uued katted ning köögis elanud ämblikud peavad nüüd otsima uued elukohad. Koos Allariga lõhuti eeskojast välja ka õlist läbi imbunud kummut ning ning visati minema kapis seisnud kola.

 

Et nädala alguses otsustas üks Eesti Energia nii nimetatud "elektrik" omavoliliselt meie majja sisse ronida (millest varem juba täpsemalt kirjutasin), võttis Allar käsile ukse luku. 

Lukk oli uksel ka eelnevalt olemas, kuid ei tahtnud hästi kinni minna. Mõõtude järgi sai ostetud uus lukk ning päris suur osa päevast läkski uue luku sobitamiseks ning paigaldamiseks. 

Lukk paigas, hakkas Allar ehitama ajutsist katuseredelit. Ostes maksaks katuseredel 1500 - 2500 EEK, meil aga lauda ning sahvri lammutamisest materjali omajagu ning milleks maksta kallist hinda, kui saab vanaisade kombel ise teha.

Mina lõpetasin samal ajal maja otsmiste akende teistkordse värvimise ning tagumiste akende puhastamise ja alustasin äsja uue luku saanud välisukse renoveerimist.

Aknaraamid puhastasin traatharjaga üleliigsest mustusest ja lahtisest värvist ning immutasin raamid puidukaitsevahendiga Vivaprotect. Seejärel puhastasin pööningult leitud aknanurgikud, toksisin nad vajadusel haamriga sirgeks ning kinnitasin akendele. Seejärel teipisin eelnevalt immutatud akende klaasiosa maalriteibiga ning värvisin raamid. 

    

Kuna välisuks oli saanud päris tugevasti niiskuskahjustusi (ilmselt on ust hoitud lahti ning katuseräästast on vesi jooksnud otse uksele) , võtsin ukse kuni raamini lahti. Plaan on kasutada korralikke sisemisi liiste välimiste rikutud liistude asendamiseks ning ukse siseküljele teha uus kate. Asendada tuleb ka ukse soojustuseks kasutatud klaasvill, mis paraku oli väga pude ning ära vajunud.

Liistude eemaldamisel selgus, et ülemisel piidal olid väga tugevad veekahjustused ning pehkinud osa ulatus läbi terve puidu. Kuna terve ülemise piida asendamine oleks liialt keeruline, otsustasin kahjustatud osa tugevdada ning "proteesida". Selleks eemaldasin pehkinud osa kuni tugeva puiduni, augukohad fikseerisin liistudega ning järgmisel korral täidan tekkinud õõnsused PVA ning saepuru seguga (nipp, mille mulle õpetas minu tööõpetuse õpetja Eduard Rajari).

Peale mõõtmist ja saagimist sai välimine liistuosa kenasti asnedatud ja korda tehtud, järgmisel korral jätkan ukse soojustuse ning sisemise küljega.

      

16 september 2008

Hommikul kella kümne paiku suundusime Allariga jälle Kopli poole. Et eelmisel korral sai suurem osa aknaid Vivaprotectiga üle tehtud, oli sel korral plaanis akende värvimine. Kohale jõudes tibutab aga uduvihma, mistõttu hakkan hoopiski välisust korda tegema. Kuna selgus, et sarnase välimusega liistusid, nagu meie välisuksel, ei ole saada, kavatsen  kõik sisemised katteliistud lahti võtta, korralikud välja sorteerida ning nendega välimised pehkinud liistud asendada. Seejärel uks Rootsi punasega üle värvida. 
Sissepoole panen vanade liistude asmel üleni uued.

Lõunapaiku jääb tibutamine järgi ning saan hakata ka aknaid teipima ja värvima ja õhtupoolikuks on maja esimesed aknad värvitud.

 

Allar lööb samal ajal maja taga olevate akende ümbruse laudadega kinni, et niiskus vahele ei pääseks ning hakkab seejärel eeskojas olevat vana tööriistakappi sorteerima ja puhastama.

Peale mitmekordset helistamist ja selgitamist tulevad lõpuks kohale ka lubatud elektrikud Eesti Energiast. Tänaseks oli aeg küll kokku lepitud, aga üks töötajatest oli oma paberimajanduses nimed ja kohas segi ajanud, mistõttu tekkis selline tohuvapohu, et teenindaja ei saanud enam isegi aru, kes on kes ja kus mis asub. Ikka juhtub.

Küll aga sai kinnitust üks meie jaoks äärmiselt ebameeldiv vahejuhtum, kus kohal teen päris terava märkuse Eesti Energia suunas.
Nimelt selgus, et üks Eesti energia elektrikutest oli eelmisel päeval, kui kedagi kohal ei olnud, omavoliliselt meie majas sees käinud !
Ise ta põhjendas asja küll sellega, et "sattus meie kanti" ja otsustas "läbi astuda", et ei peaks järgmisel päeval uuesti sõitma hakkama. Huvitav, kas neil ongi kombeks ringi käia ja kõiki uksi katsuda, et äkki on mõni lahti ?! 
Väga ebameeldiv ja rumal käitumine nende poolt igatahes...
Et sellist ebameeldivat vahejuhtumit rohkem ei tuleks, otsustas Allar võtta täpsed mõõdud ja panna välisuksele korraliku uue luku.

Kuigi kohale tulnud elektrikud ei saanud esialgu aru, miks nad pidid tulema (sest eile juba üks ju käis...) näitasid nad meile siiski, mida ja kuidas me teha saame ja andsid ka väga asjalikke soovitusi seoses elektriliini ümbertegemisega. Nimelt on vaja välja vahetada umbes meetrine kaablijupp, mis tuleb maja seinal olevast isolaatorist peakaitsmeni ja edaspidi on plaan viia kaabel üldse maa alla.

Suureks üllatuseks selgus, et suurem osa töid tuleb siiski ise ära teha, nemad tulevad vaid kohale, võtavad peakaitsmelt plommi maha, et me saaks kaabli ära vahetada ja panevad pärast plommi tagasi. Seda loomulikult kalli raha eest ! 
Ka kraavi kaabli jaoks peame kaevama ise, samuti viima kaabli postist majani ning kinnitama elektrikapi posti külge, misjärel Eesti energait uleb ja "ühendab otsad ära"...

Aga mis seal ikka - saangi ühe huvitava kogemuse võrra rikkamaks :-)

Peale elektrikute lahkumist sättis ka Allar ennast minekule, kuna pidi õhtul tööle minema. Mina jäin üksi Koplisse ja otsustasin okste põletamisega veidi sooja teha. Selleks otstarbeks on meil hoovis üks vana suur vann. Lõikusin oksakääridega paraja hunniku juppe valmis ja tegin vanni sisse lõkke.

Et puhastatud aknad said kõik värvitud ning teistel akendel vajas immutusvahend alles kuivamist, otsustasin proovida, kuidas see päris õige Rootsi punane (slamfärg) välja näeb ja katab.

Rootsi punane on pika elueaga ning keskkonnasõbralik muldvärv, mis koosneb rukki- või nisujahu kliistrist, veest, raudvitriolist, linaõlist ja muldpigmendist.
See on üks vanemaid värvitüüpe, mida Rootsis kasutati algselt kõrgema seisude majade värvimiseks. 19.sajandil muutus see peamiselt talumajade värviks. Punaseks värvitud puitmaja väljendas jõukust ja ühiskondlikku staatust. Valgete äärtega ja punaste seintega majast on ajapikku saanud Rootsi sümbol.

Et muud targemat kohta esimese hooga pähe ei tulnud, võtsin "proovipinnaks" laudauksed. Peale ühekordset värvi pealekandmist oli tulemus selline  :

Samal ajal, kui mina laudaust värvisin, jõudis ka Katri kohale. Et kõht oli pikas päevast juba päris tühi, hakkas Katri lõkke kohal liha küpsetama ning mina jätkasin laudaukse värvimist. Pele sööki võtsin mina käsile ukse teise poole ja Katri üritas lillepeenrast umbrohujuuri kätte saada.
Peagi hakkas väljas pimedaks minema ja kuna tööd ei näinud enam korralikult teha, lugesime järjekordse tööpäeva Koplis lõpetatuks ning siirdusime tagasi koju

13-14 september 2008

Katri käis eile Koplis koos vanaema elukaaslase Väinoga, kes on juhtumisi ahjumeister. Tuli välja, et nii mõnigi ahi Murru külas on tema tehtud. Väino uuris ja puuris meie ahjusid ja lõõre ja piilus ka korstna juurde. Selgus, et ahjud on enam-vähem korras, korstna juures on vaja aga teha tihendustöid, mille osas Väino meile appi lubas tulla. Meie ülesandeks jäi muretseda katusele korralik redel, praegune on täiesti mäda ja ei kannata ronimist.
 
Kuigi tulin just hommikul töölt ja enne tööle minekut olin esinemas (ehk siis maganud kahe päeva peale vaid loetud tunnid), otsustasime siiski Koplisse minna. Parem liigutan ennast ja teen midagi kasulikku, kui niisama kodus diivanil lesin.
Meie suureks üllatuseks pakkusid ka "esikad" ennast suisa vabatahtlikult kaasa tulema, kuigi hoiatasid ette, et saavad meil abiks olla vaid pool päeva.
Meie Katriga jõudsime kohale umbes kümne paiku, esivanemad vast tunnike hiljem.

Et trimmerit seekord laenata ei saanud, keskendusin hoopsiki akendele ja välisuksele.
Kraapisin pahtlilabida ning traatharja abil akendelt maha kogu lahtise värvi, puhastasin aknaraamid ja töötlesin välimised anknaraamid Vivaprotect puidukaitsevahendiga.

  

Uksega oli veidi rohkem tööd, sest osad liistud olid niiskuse poolt tugevasti kahjustunud. Hõõrusin kogu musta kihi liistudelt maja (nii seest kui väljast) ja töötesin ukse korraliku osa Vivaprotectiga. Puhastamise käigus selgus, et väljast tuleb uksel umbes 5-6 liistu välja vahetada ja ka seestpoolt on osad osad liistud mädad. Võtsin ühe jupi liistu kaasa ja vaatan homme, kas saan kusagilt uued osta, et pehkinud osad välja vahetada.

  

Katri kaevas samal ajal kohta, kus kunagi on asunud lillepeenar, et sealt umbrohujuurikad välja saada ja Soomest ostetud ning ka sõbranna saadetud lillesibulad maha istutada. Kaevamise käigus tuli aga mulla seest välja terve suur hulk erinevaid lillesibulaid.  Kuna ei olnud õrna aimugi, mis lilledega tegu, said need "katse-eksitus" meetodil maha istutatud - eks kevadel paistab. Ühtekokku sai peenar ligi 9 meetrit pikk.

 

Ema üritas alguses vikatiga maja taga kõrguvat umbrohtu niita, aga mingi ime läbi õnnestus tal vikati vars pooleks murda :-) Tegijal ikka juhtub. Nüüd ongi meil põhjus uus ja korralik vikat osta, mida ma juba mitu korda olen käinud poes piilumas ;-)

Kuna niita enam ei saanud, aitas ema mul välisust mustusest ja samblast puhastada ning hakkas siis hoopiski majas sees tegutsema - võttis käsile köögi koristamise.

Paps tegeles peamiselt lõhkumise ja saagimisega ning asendas ja kinnitas maja välisvooderdist ja akende ümbrust, et seda vastu talve veidikenegi konserveerida.

Täna sai siis esimest korda ka kõik maja aknad lahti tehtud. Peamiselt küll selleks, et raame puhastada, aga samas sai ka maja esimest korda korralikult tuulutatud. 
Köögi akende avamisel selgus huvitav tõsiasi - köögi seina löödud laudise alumine äär oli niivõrd lai, et ulatus üle aknaraami ja seetõttu ei saanud aknaid avada. Ei jäänudki muud üle, kui kiskusime laudise alumise osa lahti. Mida kõike sealt vahelt välja ei tulnud - alates ajalehepudist ja vatist, lõpetades hiirepabulatega.  Köögi seinte laudis on küll ilus ja uus ja esialgu oli suisa kahju seda lõhkuda, kuid samas on meil nii või nii plaan seinad kuni palgini puhtaks koorida. Pealegi ei ole saunaliku laudiskattega köök just meie maitse :-)
Ehk saab need lauad kusagil mujal ära kasutada...

Täna käisid meil ka "üllatuskülalised". Vaatasime ühel hetkel, et mingi võõras auto keerab meie hoovi, hetk hiljem selgus, et need on meie sõbrad Kuldar ja Kristi koos oma lapsega. Kuldari isa ja vanaisa elavad samas külas ja nad olid just isale külla minemas ning plaanisid meie juurest läbi põigata.

07 septmeber 2008

Meie Katriga jõudsime Koplisse juba varahommikul. Ilm oli hommikul küll hall ja sombune ning isegi vihma tibutas, aga keda see ikka segab :-)

Esimese asjana võtsid meid vastu sookured, kes otses mõttes sadade kaupa olid põllule kogunenud. Terve edasine tööpäev mööduski nende kruuksumiste saatel...

Alustuseks võtsin käsile õunapuud ning hakkasin nende oksi saagima ja harvendama. 
Katri tegeles samal ajal marjapõõsaste puhastamise ja lõikamisega. Pärast jätkasin  hoovis ja maja ees niitmisega ning Katri hakkas tegelema maja ees asunud kunagise lillepeenra korrastamisega.

Tunnike hiljem jõudsid kohale ka "esikad" Allar ja Malle.
Ema hakkas vikatiga umbrohtu niitma ning paps võttis käsile laudas vanade latrite ja hoidlate lammutamise ning toestas ja kinnitas lauda otsaseina.
Lõunapaiku tuli Katri töökaaslane Verner, kes oli lubanud tulla appi õunapuid saagima. Seda loomulikult juhul, kui Katri talle pärast õunakoogi küpsetab :-)
Kaks vana ja väsinud õunapuud võtsime päris maha ja oksigi sai kärbitud terve suur hulk. Lisaks saagis Verner maha suure osa aiaäärsest sirelivõsast, mis kippus juba aeda pikali vajutama.
Päev venis küll nii pikaks, et tagasi koju jõudsime Katriga alles hilisõhtul, see-eest sai aga hoov jupp maad puhatamaks ja avaramaks, laudas enamus vanast kolist välja visatud ning talveks terve hulk küttepuidki valmis saetud...
Kodus aga ootas Katrit ees Vernerile lubatud õunakoogi valmistamine :-)