Uus kevad jällegi käes

Uus kevad jällegi käes ning Kopli talus jätkuvad tööd uue hooga.
Kevad tervitas meid ka sel aastal värviliselt ning õitsvalt:

Katri ja Malle koos Kustiga võtsid esimese asjana käsile peenrad ja meie väikese põllulapi ning Allar tuli appi uusi marjapõõsaid istutama. Katri sõbranna Eva koos poja Aleksiga tulid samuti appi.

 

Sellal, kui teised õues esimesi päikesekiiri nautisid ja "tööd tegid"... 

... sukeldusin mina Kopli Talu põrandaalustesse jäistesse sügavustesse :-) 

Seda tegelikult sõna otses mõttes. 

Vundamendi korrastamine jäi eelmisel aastal paraku pooleli, aukude kaudu oli vesi elutuppa valgunud ning talvekülmadega tekkis põranda-auku korralik jääväli.  

Kevadel lume sulamisega valgus sinna veelgi vett peale, ehk siis kujutas meie elutoa tulevase põranda asukoht sisebasseini, mille põhjaks oli ca poole meetrine jääkiht. 

Esimese asjana pumpasin vee toast välja, suurem katsumus oli aga jääkihi lammutamine. Võiksin ju oodata, millal see ise sulab, kuid jää paksust arvestades võtaks see terve igaviku. Nii-siis - kang kätte ja jääd lõhkuma. Päris omapärane kogemus oli õhuke kevadine särk seljas jääkamakaid toast välja tassida. 

:-)

Jäälõhkumine tehtud, võtsin käsile kilekasvuhoone ning Kusti ronimisredeli / kiige paigaldamise. Kilekasvuhoone ostsime Bauhofist soodushinnaga. Tegemist on AB Polar tootega, täishind 99 EUR ning pildil nägi asi päris hea välja. Tegelikkus aga...  

Nii palju roppe sõnu, kui selle AB Polari kasvuhoone kokkupanekul, ei ole ma vist terve oma eelneva elu jooskul kasutanud ! Õhtul, peale kasvuhoone kokkupanekut, kirjutasin oma Facebooki lehele: 

"Kui tahad aiatöörutiini tuua veidi vaheldust ja närvikõdi, osta endale "AB Polari" kilekasvuhoone ! Mitte üks kuradi detail kokku ei sobi, torud on suvalise läbimõõduga ja mõni suisa lapik, plastikdetailid purunevad juba pealevaatamisest. Kasutujuhend oli hea, sai korralikult lõkke põlema Tati, teibi ja toore jõuga sain selle "onni "ikka kokku kah ja tegelikult on päris asjalik. Aga nii kehvasti valmistatud toodet ei ole enam ammu näinud."

Kusjuures - tegemist ei ole hetkelisest emotsioonist ähmastatud sissekandega. Tegelikult oligi nii !  Torude läbimõõt varieerus kuni 2mm. See tähendas seda, et üks toru jäi kinnituses logisema, teine aga ei mahtunud sinna sisse ! Kui üritasid seda liialt jämedat toru kinnitusse saada (kinnitused on tehtud plastikust, mis oli pealegi hämmastavalt habras !) , läks see kinnitus lihtsalt pooleks ! Kümnest torust 2-3 olid aga otses mõttes lapiku otsaga, mis tähendas seda, et pidin hakkama neid haamri ja puupulga abil kuidagi ümaraks toksima, et neid üldse saaks kinnitada. Plastikust kinnitusdetaile tehes ei olnud tootja arvestanud ka sellega, et "peegelpildis" minevatel detailidel peaksid ka kinnitusaugud olema peegelpildis.

Ühesõnaga - sain selle kasvuhoone karkassi otses mõttes "tati ja teibiga" viimaks kokku (ehk siis liialt jämeda toru tõttu purunenud kinnitused tõmbasin "kärriga" kinni jne), tõmbasin armeeritud kile peale ja hakkasin kasvuhoone nurkasid maasse kinnitama (umbes nagu telgil - selliste metallist "ankrutega") kui avastasin, et ankrute kinnituskohad (plastikust) lähevad juba kerge vajutusega lihtsalt pooleks :-)  Viimaks sai kasvuhoone püsti, imetlesin oma "käteteööd", hakkasin kasvuhoone lukkusid kinni tõmbama ja oh imet - ühe ukse plastikust luku hambad ei jookse üldse kokku ! Ühesõnaga - 99 EUR eest lõbu kui palju, eks tahab oma aias ekstreemspordiga tegeleda, SOOVITAN OSTA ! !  Välja näeb see sitanikats selline :

Implasti mänguväljku kokkupanek oli aga hoopis teine asi. Kõik detailid sobisid ideaalselt kokku, kasutusjuhend oli lihtsalt loetav, kuid samas äärmiselt detailne. Suisa rõõm ja lust oli seda kokku panna ! 

Kuigi Baugofis soovitati meil kasutada metallist "kingasid", millega karkass maasse kinnitada, avastasime, et see ei ole teps mitte hea lahendus. Kinnituskingad kuuele nurga all asetsevale jalale - seda ei ole lihtsalt võimalik täpselt paika saada.  Proovisime nii ja naa ja otsustasin viimaks konstruktsiooni jalad lihtsalt betooni valada.  Siinkohal suurimadtänud Pärnu Puumarketile, kes oli nõus kinnituskingad tagasi võtma (need maksid kokku 52 EUR !) ja vahetama need meile vajaliku puitmaterjali vastu. Super hea teenindus ja tõsiselt kliendisõbralik koht. Soovitan !

Vahepealsetest tegemistest

Plaanisime Katriga aja kokkuhoiu mõttes abilise palgata ja mõnele ilma tööta inimesele seeläbi ka heateo teha. Allari käest saime ühe tema tuttava telefoninumbri. Pidavat olema "korralik töömees", kes kahjuks töötuks jäänud.

Katri helistas ja leppis temaga kokku töötasu ning aja, millal ta tööd saaks alustada. Kokkulepitud hommikul ärkasin juba enne kaheksat (kuigi olin peale esinemist magama saanud alles kolm läbi öösel), sest "töömees" soovis alustada juba üheksast hommikul. 

Kella kümneks ei olnud temast veel mingit märki ja telefonile ta ei vastanud. Tänaseks ei ole ta meile isegi tagasi helistanud (kuigi peaks nägema meie poolt tehtud "vastamata kõnesid"), ju siis ei ole tal raha vaja. Kuigi viisakusest võiks ju ühendust võtta ja ütelda, et ei tule...

Väga halb tunne jäi. Tahad inimesele head, aga tema...

Las see jääb.

Igatahes.

Et Allar sai mõnel korral abis käia, on tänaseks on elutoa põranda alune pinnas 2/3 ulatuses kaevatud (ca 70-75 cm sügavuseks).  

 

Katri tegeles samal ajal vanade ja väsinud marjapõõsaste väljajuurimisega, vaarikate harvendamise ja prahi põletamisega. Usukumatu, kui palju avaram meie õu nüüd  paistab...

 

Nende igasuguste kaevamiste käigus on meil hämmastaval kombel õnnestunud lühikese ajaga lõhkuda kaks Fiskarsi labidat. Arvestades nende hinda ja väidetavat "vastupidavust", teeb see meele mõruks. Mõlemad labidad purunesid tavalise "peenrakaevamise" käigus,  samast kohast ja sarnasel moel.

Esimese labida puhul kahtlesime, et tegemist võib olla meie enda poolse veaga. Et teine labidas lagunes juba vähem kui kaks nädalat peale ostmist ja täiesti tavalise kaevamise käigus, hakkasime kahtlema Fiskarsi kvaliteedis. Viisime labida poodi tagasi, seal vahetati see kohe uue vastu. Selgus, et mõlemad meie labidad olid Fiskarsi Poola tooted, neid tuuakse sarnase probleemiga poodi tagasi väga sageli ja meil soovitati neid vältida ! 

Uue labidana valisime Fiskarsi Soome toote, mida teenindaja meile soovitas. Eks aeg näitab...

Elutoa põrand, ehk jälle tagasi alguses.

Kui alguses oli plaan teha ühe toa põrand täielikult valmis ja alles siis asuda teise kallale, siis tänaseks on plaanid veidi muutunud. Jätan magamistoa põranda praegu sellesse seisu nagu ta on (kuni killustikuni
on kõik valmis) ja asun elutoa põranda kallale. Ehk siis mõnes mõttes olen alguses tagasi - kõigepealt võtan üles põrandalauad ja aluspõranda, seejärel kaevan välja üleliigse pinnase, teen korda vundamendi jne.  Seda põhjusel, et esiteks on geotekstiili ja kergkruusa mugavam korraga üle mõlema toa põranda paigaldada ja teiseks otsustasin siiski kõikidesse tubadesse uute põrandalaudade paneku kasuks. Tahan tubadesse teha õlitatud laudpõrandat, paraku on vanad põrandalauad liialt räsitud ja tundub, et neist enam asja ei saa.  See ei tähenda, et nad kasutusse ei tule - kindlasti leiavad nad oma koha kusagil aluspõrandas või kohas, kuhu plaanime mingit põrandakatet (näiteks korki). Pealegi - nähes, kui kaua võtab üksi tehes aega kasvõi põranda aluspinnase kaevamine, ei ole ma sugugi kindel, et jõuan enne talve nii kaugele, et saaksin põrandalauad uuesti maha panna. Mõttekam oleks seda teha siis kõikides tubades korraga.

 

Ehitame põrandaid - killustik

Nüüd siis olen meie magamistoa põrandaga viimaks ometi nii kaugele saanud, et hakkasin killustikku sisse tassima. Katan kogu põrandaaluse pinnase umbes 20 cm paksuse keskmise jämedusega killustikukihiga, et põranda all oleks võimalik vähe niiskust ja orgaanikat.


Eelmisel päeva tegin seda üksi, kuid 30 kraadise palavuse ja niiske õhu käes ei olnud see just meeldivaim tegevus.
Täna, kui Kusti magas, tuli ka Katri appi killustikku kühveldama ja töö edenes uskumatu kiirusega. Selle paari tunniga, mis poja magas, suutsime pea-aegu terve põranda killustikuga katta, järgmisel korral jääb veel vast 4-5 kärutäit ja ongi valmis.

Põrandad ja vundament - üks etapp jälle läbi

Nüüd olen oma põrandaehitusega siis sealmaal, et saan hakata aluspinnast killustikuga katma. Eile tegin valmis veel kolm viimast tugiposti põrandalaagidele ja ladusin ühe uue postirea põranda alustoe välimisele otsale. Algselt toetus põranda välimine ots prussile, mis oli toetatud otse vundamendi peale, paraku oli aeg ja niiskus sellega oma töö teinud ning seeõttu toa põrand õõtsus. Sama ootab ees ka elutoas.

Kõikide postide ja laagide vahele panin uue tõrvapapi ning katsin tõrvapapiga ka vundamendi ülemise ääre, et niiskus ei pääseks põrandalaudadeni. Kõik laagid ja muud põranda alla jäävad puitdetailid on niiskuse kaitseks viimistletud tõrvaõliga.  Magamistoa ulatuses on ka vundament korralikult täis laotud ning kuhu vähegi ligi pääsesin, panin alumise palgirea ja vundamendi vahele uue tõrvapapi.

  

Vundamendi sain kenasti kinni laduda, mõlemasse välisseina tegin õhtustorud. Väljast tahab undament veel hiljem viimistlemist, seda saan teha ka siis, kui põrandad valmis. Kividest vundamendi kokkuladumine osutus päris parajaks pähkliks. Tuli otsida ja sobitada erineva suurusega kive ja need korralikult kinnitada. Korraga sai laduda kõigest ühe rea, siis pidi ootama segu kivistumist.  Muidu oleks alumine rida uute kivide raskuse all paigast nihkunud.  

Aega läks, aga endisest "hambutust" kivireast sai päris korralik ja tugev vundament. Rakendasin ka siinkohal tuntud tõde - kui sa ei tea täpselt, kuidas teha, tee nii nagu vanasti tehti. Ehk siis kasutasin müürisegu sees lisatugevduseks väiksemaid kivikesi ja peenikest killustikku, mis moodustavad suuremates kohtades omamoodi "armatuuri".

Allar tegeles viimastel päevadel kanalast sõnniku väljavedamisega. Huvipärast mõõtsime üle ja selgus, et sõnnikukiht on ca 50-60 cm. 

 

Katri "pärusmaa"on edniselt peenrad-kapsad-kaalid-porgandid :-)