11 June 2013

Elu kastide ja kanistritega

Oleme nüüd siin Kopli talus "päriselt elanud" juba mõned ajad. Küll oluliselt avaramates tingimustes kui sisse kolides, kuid siiski kastide otsas.

Ainus valmis tuba (niivõrd kuivõrd) on minu töötuba.



Seinapalgid pesin rohelise seebiga puhtaks ning viimistlesin vesialusel mattlakiga. Selliseks plaanin seinad ka jätta. Põrandale tuleb praeguse ajutise vaiba asemel hiljem akustilise isolatsiooniga vaipkate. 

Ahju kohalt on sein veel paraku laeni ehitamata, mistõttu on tuba ülevalt avatud nii magamistuppa, elutuppa  kui kööki.




Elutoas, köögis  ja magamistoas / lastetoas on vaatepilt siiski veel äärmiselt "kastine". Köök / söögituba  on hetkel vist töötoa kõrval kõige rohkem "korras" ruum.  


Et enamus kaste ning ka näiteks elutuppa plaanitud diivan on kuhjatud magamistuppa ja olemine seal tõsiselt kitsas, magan mina hetkel elutoas madratsil. Et valgus ei segaks, on akende ette tõmmatud vanad voodilinad :-)



Õnneks saan ennast lohutada sellega, et abikaasa ja lapsed magavad teises toas samuti madratsihunnikul ;-)

Elekter on hetkel paigaldatud kahte tuppa, ülejäänud elamisse jõuab see mööda põrandat pikendusjuhtmetega. Valgustuse jaoks on kaablid küll veetud, kuid elektrisüsteemi neid ühendatud ei ole. Seepärast täidab valgustuse rolli kahes toas põrandalamp ning köögis ja elutoas pikendusjuhtme abil lakke tõmmaud pirn.

Vesi on täiesti olemas. 
Õues kaevus, kust seda vooliku abil ämbritesse - anumatesse laseme ja siis tuppa tassime. 
Raudkülm ja täiesti joogikõlbmatu :-)

Pesemiseks sobib küll, aga söögitegemiseks ja joomiseks toome vett kanistritega mujalt. Näiteks minu ema isa juurest linnast, kui sinna satume. 

Seega on puhas joogivesi meie majas kallim kui kuld ja seda niisama tühja ei raisata. 

Ka pesuruumi meie majas ei ole. 
Seda rolli täidab köök, kus kaevuvee pliidil soojaks laseme ja siis suures plastvannis "vannimõnusid naudime". Ilusa ilmaga saab kümblust nautida aga maja ees õues.




Saab hakkama küll ja räpaseks pole siiani keegi jäänud. 
Elu nagu muiste ;-)








Mõned meenutused

Paar pilti sellest, milline nägi Kopli talu välja pelgalt kaks nädalat enne seda, kui siia elama kolisime  - polegi ju kõige hulem ;-) Või ...








06 June 2013

Vaade hommikukohvi kõrvale

Ühel hommikul avanes ukselt just selline vaade :


Uus algus

Töö, talu taastamise ja muude asjade kõrval on talu blogi jäänud vägagi unarusse.
Üritan selle võla likvideerida :-)

Nüüd on siis asjaolud sealmaal, mai kuu alguses jätsime oma kõigi mugavustega linnakorteriga hüvasti, andsime võtmed uuele omanikule ning kolisime täiesti ametlikult "kõigi mugavusteta" KOPLI TALLU.

Kolimine läks tegelikult stressirohkelt. Uus omanik soovis, et vabastaksime korteri kahe nädalaga, aga Koplis polnud veel põrandadki lõpuni valmis. Kaks nädalat käis pakkimise ning asjade tassimise kõrval tihe ettevalmistustöö, et sellisest olukorrast:



 saaks midagi rohkem elukõlbulikku.

Ja siin me nüüd oleme. Hetkel veel mustlaslaagri kombel kastide otsas :-)

Esimesed külalisedki käinud - pidasime siin Kopli talus minu klassi laste ja nende vanemate - õdede/vendadega maha ühe sportliku perepikniku. Katri luges kokku üle 60 inimese, kes rõõmsasti meie õue jooksma, grillima ja niisama olema mahtusid.

Esimese toana tegin "päriselt valmis" oma töötoa, et saaksin vajadusel uusi laule salvestada-õppida ning proove teha. Seinapalgid pesin rohelise seebi veega puhtaks ning lakkisin vesialusel matt lakiga. Kui aus olla, siis lakkimistööga alustasin muude tegemiste kõrval alles klassipikniku päeva hommikul ja õhtul viieks, kui külalised tulid, oli juba vaipki maas ning asjad paigas :-)

Tulemusega olen vägagi rahul.

Krohvitolmusest ja hallist seinast sai mõne tunni ning paari verise sõrmenukiga kena ning sooja välimusega palksein:








19 June 2012

Kevad - suvi 2012

Paljud on tundnud muret selle üle, kas oleme oma taluehituse soiku jätnud.
Ei ole.
Küll aga on ajapuudusel soiku jäänud kodulehe uuendamine.
Nüüd siis ülevaade vahepeal tehtust.

Kevad võttis meid loomulikult vastu värviliste õite, hoovikoristuse ja leheriisumisega. Õnneks olid abis nii sõbrad, kui ka minu vanemad.












Tegevust jätkus lisaks "papadele mammadele" ka enda ja sõprade lastele







Aleks aitas välja lammutada pliidi ja soemüüri ning tekitas seega otses mõttes "täis avatud planeeringu" :-)



Katri istutas uued õuna- ; prini ; ploomi-; ja kirsipuud. Tundub küll uskumatu, aga järgneval pildil on meie tulevane viljapuuaed :-)




Mina jätkasin (loomulikult)  põrandatega.

Tänase seisuga on lammutatud - kaevatud ja uuesti üles laotud põrandad elutoas, magamistoas ja lastetoas. Viimast plaanisin küll alguses oma ajutiseks stuudioks teha (kuni õige ruum valmis saab), aga kuna noorperemees Kusti teatas kindlalt, et see on tema tuba, ei saa ma ju ometigi lapsele pettumust valmistada.

Kõikides neis tubades on siis tehtud järgmist:

* eemaldatud laudpõrand
* eemaldatud vana soojustus
* eemaldatud aluspõrand
* põrandaalune kaevatud ca 1,5m sügavamaks
* kinnitatud ja tugevdatud vana kandekonstruktsioon
* laotud uued lisapostid laagide kandmiseks
* põrandaalune täidetud killustikuga
* killustikule laotatud geotekstiil
* geotekstiilile laotatud kergkruus
* puitdetailid (laagis jms) kaetud tõrvaõliga
* puitdetailide ja välisvundamendi vahele paigaldatud tõrvapapp
* laagidele kinnitatud uus aluspõranda kandekonstruktsioon
* paigaldatud uus aluspõrand







Sel kevadel alustasin järgmise etapiga, ehk põrandate soojustamisega.
Aluspõrandale paigaldasin tuuletõkkekanga Solitex




Siia peale tuleb puidu baasil valmistatud ökoloogiline puistevill ning puit-kiud-plaat.






27 July 2011

Ikka ja jälle põrandad, mist tehtud ja mis teoksil

Nii mõnelegi lugejale võib juba tunduda, et põrandate tegemine on üks kohutav ning aeganõudev töö ,mis kestab terve igaviku. Ja neil on õigus !
Küll aga või lohutuseks ütelda, et asi pole pooltki ni hull, kui seda ei peaks tegema üksinda ning muude tööde-tegemiste kõrvalt ja kui saaks ise samal ajal kohapeal elada-olla.  Meie ehitamise-lammutamise töö käib paraku selles taktis, kuidas seda lubab minu töö Eesti esimesest laste varjupaigast välja kasvanud Pereabikeskuses  ( vaata ka www.pereabikeskus.ee ), minu teine töö pillimehe ning lauljana ning loomulikult kuidas meie "noorperemees" Kusti lubab :-)
Ehk siis  - kui saaks tööd korralikult ja järjest teha, ei olekski asi nii hull.
See selleks.

Tänaseks olen siis elutoas ja magamistoas vanad põrandalauad üles võtnud, vana ja osaliselt pehkinud aluspõranda lammutanud ning põrandaaluse ca poole meetri sügavuselt sogast puhtaks kaevanud.







Vundamendist võtsin välja kõik vähegi lahtised või logisevad kivid ning ladusin need uuesti, õlitasin laagid ja ristpalgid tõrvaõliga, ladusin Fibost uued postid ja paigaldasid laagide otstesse ning mujale vajalikesse kohtadesse uue "tõrvapapi. 






Aluspinnasele panin ca 15 cm keskmise fraktuuriga killustikku, selle peale geotekstiil ning ca 8-10 cm  10-20mm fraktuuriga kergkruusa. See takistab a) vee kogunemist "loikudena" põranda alla ning b) kapillaarniiskuse tõusmist.  Lisaks ei armasta kergkruusa kõikvõimalikud närilised. 





Kergkruusa ja laagide vahele jäi ca 20 cm õhuruumi (tegemist on altõhtusega või siis alt tuulutusega põrandatega, mis hoiab maja puitdetaile niisuse ja pehkimise ning  kaitseb ka radooni eest), laagide alläärele kinnitasin tõrvaõliga immutautd liistud, millele toetub must- või aluspõrand, mille alumise osa töötlesin samuti tõrvaõliga.